Hematoentsefaalne barjäär

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.[1][2][3][4]

Hematoentsefaalse barjääri ehk vere-aju barjääri endoteeli rakud ei kata inimese peaaju järgmisi piirkondi: ajuripats, käbikeha, paraphysis, soonpõimiku endoteel, median eminence, area postrema, preoptic recess.[2]

Lisaks füüsilisele barjäärile on vere-aju barjääri rakud tihedalt seotud ensümaatilise barjääriga. Vere-aju barjääri endoteelirakud ekspresseerivad hulgaliselt retseptoreid, transportvalke ja metaboolseid ensüüme, nagu aluseline fosfataas, mitmed peptidaasid ja tsütokroom P450 isosüümid jmt.[5]

Hiljem on lisandunud paljude teadusdistsipliinide kaudu uurimused ka võimalike vere ja kudede teiste barjääride kohta, nagu:

Psühhostimulandid muuda

Tänapäeval arvatakse, et psühhostimulantide arstide ettekirjutuste kohane tarvitamine ja kuritarvitamine eri vanuses inimeste poolt sekkub vere-aju barjääri talitlusse ja aitab kaasa aine neurotoksilisele toimele. Psühhostimulandid (sh metamfetamiin, MDMA, kokaiin, nikotiin) on nii eelkliinilistes kui ka kliinilistes uuringutes esile kutsunud nimetatud tõkke düsfunktsionaalsuse, kaldudes neuroinflammatoorsele rajale[6] ja muutudes nendele ainetele ja/või metaboolsetele saadustele läbitavaks. Sarnaselt on teatatud proinflammatoorsest toimest ka amfetamiinil, lisaks sekkuvad psühhostimulandid peaaju närvirakkude geneesi.

Selgrootute hematoentsefaalse barjääri mudel muuda

Hematoentsefaalne barjäär moodustab normaalse füsioloogiaga organismidel tõkke osade toitainete, erütrotsüütide ning keemiliste ainete sisenemiseks peaajju, see aga valmistab raskusi paljude uute ravimite väljatöötamisel ja olemasolevate katsetamisel. Seetõttu kasutatakse osaliselt selgrootute hematoentsefaalse barjääri väljatöötatud mudelit.[7][8]

Hematoentsefaalse barjääri (ingl k blood-brain barrier) kontseptsiooni alusepanijateks biokeemia kaudu olid teadlased Paul Ehrlich (1885; Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind, 1908), Max Lewandowsky (1900) ja Edwin Goldman (1913) jpt.[9][10]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. NANCY J. LANE, HILARY J . CHANDLER, Definitive Evidence for the Existence of Tight Junctions in Invertebrates (pdf), Agricultural Research Council Unit of Invertebrate Chemistry and Physiology, 1980, (veebiversioon; vaadatud 15.06.2013)
  2. 2,0 2,1 Laterra, J, Keep, R, Betz,L.A, Goldstein, G.W, Agranoff, B.W, Albers, R.W, et al., editors. Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects., Lippincott-Raven, Philadelphia, 6th edition, 1999; Section Blood-Brain Barrier., Bookshelf ID: NBK28180, Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)
  3. "Meditsiinisõnastik", 253: 2004
  4. MAGNUS BUNDGAARD, N. JOAN ABBOTT,All Vertebrates Started Out with a Glial Blood-Brain Barrier 4–500 Million Years Ago, GLIA 56:699–708 (2008), Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)(pdf)
  5. Gloria Lee, Shannon Dallas, Meera Hong ja Reina Bendayan, Drug Transporters in the Central Nervous System: Brain Barriers and Brain Parenchyma Considerations, Pharmacological Reviews, detsember 2001, 53 (4) 569-596; [2017, veebruar 26]
  6. Sharanya M. Kousik, T. Celeste Napier, ja Paul M. Carvey, The Effects of Psychostimulant Drugs on Blood Brain Barrier Function and Neuroinflammation, Front Pharmacol. 2012; 3: 121., 2012 juuni 29. doi: 10.3389/fphar.2012.00121, PMCID: PMC3386512, [2017, veebruar 26]
  7. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2014. Vaadatud 15. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. Olga Andersson, Steen Honoré Hansen, Karin Hellman, Line Rørbæk Olsen, Gunnar Andersson, Lassina Badolo, Niels Svenstrup, Peter Aadal Nielsen, EntomoPharm R&D,The grasshopper: A novel model for assessing vertebrate brain uptake, May 13, 2013 as DOI:10.1124/jpet.113.205476, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013) (pdf)
  9. "Paul Ehrlich - Nobel Lecture: Partial Cell Functions". Nobelprize.org. 15 Jun 2013, [1]
  10. Ribatti, D., Nico, B., Crivellato, E., Artico,M. Development of the Blood-Brain Barrier: A Historical Point of View.,The Anatomical Record Part B: The New Anatomist., 2006; 289B.Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013) (pdf)