Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib essentsiaalse signaalmolekuli insuliiniga seonduvast; insuliiniteraapias kasutatavate insuliinipreparaatide kohta vaata artiklit Insuliin (ravim)

Insuliini heksameer

Insuliin on enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkude toodetud valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vere glükoosisisaldust.

Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse (toidukord aga ka joogid) veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga.

Insuliini sekretsiooni pankrease rakkudest reguleerib adenosiintrifosfaat.

Pankrease Langerhansi saarte beetarakkude töö tugeva häirumise korral aga ka nimetatud rakkude kaasasündinud ainevahetushäired ning selle kaasuvad muutused organismis, ka insuliinivaegust, loetakse suhkurtõve välja kujunemisel oluliseks teguriks.

Insuliini biokeemiline koostisRedigeeri

  • Insuliin on valguline peptiidhormoon, mille morfoloogia loomaliigiti, indiviiditi aga ka arenguastmeti võib varieeruda.

Inimese insuliini molekulRedigeeri

Biofunktsioonid ja patoloogiaRedigeeri

KolesteroolRedigeeri

Insuliin võib tõsta diabeedi esimest tüüpi ehk insuliinsõltuvat diabeeti põdevatel HDL ehk kõrgtihedusega lipoproteiinide taset vereplasmas, mille kolesterooli osakaal aga on üsna väike.[2]

AjaloolistRedigeeri

Koduloomade elunditest eraldatud insuliini hakati ka diabeedi raviks kasutama. Insuliin võeti kasutusele ajal, mil puudusid nõuded inimestel kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute jms läbiviimise kohta.

Pärast insuliini keemilist sünteesi 1963 sai võimalikuks vähendada loomse insuliini kasutamist ravi otstarbel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. http://www.news-medical.net/health/What-is-Insulin.aspx
  2. Charles Fox, Anne Kilvert Type 1 Diabetes, 6ed, lk 34, 2008, Class Publishing, ISBN 978 1 859 176 8
  3. [1]

4. Diabeedi ravi