Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm. Lipiidimolekul koosneb enamasti alkoholist ja rasvhappejääkidest, kuid neid rühmi võivad asendada ka teised molekulid.[1][2]

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel

Biofunktsioonid

muuda

Organismides koosnevad lipiidid reeglina rasvhapete estritest ning baasalkoholi molekulidest (glütserool, sfingosiin, kolesterool ja mitmed steroolid).[2]

Lipiidide biofunktsioonid on näiteks:[2]

Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38,9 kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lisaks sellele toimivad lipiidid siseelundite ümber amortisaatoritena ja osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis.

Biomolekulid

muuda

Lipiidide retseptorid ja metabolismirajad esinevad enamikul hulkraksetel organismidel.[3] Bioloogilise tähtsusega lipiidid on näiteks

ja paljud muud rasvlahustuvad ühendid.[1][2]

Lipiidide klassifitseerimine

muuda

Lipiidid jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsüklilised lipiidid on tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Liipiidide rasvhapped võivad olla lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.

Lihtlipiidid

muuda

Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist.

Fosfolipiidid

muuda

Fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma.

Tsüklilised lipiidid

muuda

Tsüklilisteks lipiidideks nimetatakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid biomolekule, mille hulka kuuluvad näiteks kaltsiferoolid, sapphapped, südameglükosiidid, steroidhormoonid jpt.

Bioloogilise toime poolest võivad tsüklilised lipiidid olla hormoonid, kofaktorid, antioksüdandid jne.

LIPID MAPS klassifikatsioon

muuda

LIPID MAPS süsteemi järgi klassifitseeritakse lipiidid kaheksasse kategooriasse:

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Pavel Bogovski, Rein Kull, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 7, "Lipiidid inimkehas", lk 83-90, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  3. Dennis E. Vance and Jean E. Vance. Biochemistry of Lipids, Lipoproteins and Membranes, 5th Ed, Lipid metabolism in plants, lk 97-130, 2008 Elsevier, ISBN 978-0-444-53219-0 [1]
  4. "LIPID MAPS® Structure Database (LMSD)". lipidmaps.org. Vaadatud 28.1.2022.

Välislingid

muuda