Biomolekul
See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.
Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.
Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.
BiomakromolekulidRedigeeri
ValgudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend
- Valgud (sh ensüümid, multiensüümid) (aminohapete polümeerid)
PolüsahhariididRedigeeri
- Pikemalt artiklis Polüsahhariidid', Polüsahhariidide loend
- Polüsahhariidid (monosahhariidide polümeerid)
NukleiinhappedRedigeeri
- Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend
- Nukleiinhapped (sh desoksüribonukleiinhape ehk DNA ja ribonukleiinhape e RNA) (nukleotiidide polümeerid)
LipiididRedigeeri
- Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend
- Lipiidid (lihtlipiidid, liitlipiidid ehk lipoidid (sh nukleoproteiinid[1], rasvhapped, lipoproteiinid[1])
RasvadRedigeeri
- Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend
Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]
Orgaanilised happedRedigeeri
- Pikemalt artiklis Orgaanilised happed
Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]
Biomikromolekulid loomadelRedigeeri
AminohappedRedigeeri
- Aminohapped *Aminohapete loend (tuvastatud ligi 300, inimeste keha jaoks asendamatuid aminohappeid ligi 20)
MonosahhariididRedigeeri
NukleotiididRedigeeri
RasvhappedRedigeeri
HormoonidRedigeeri
VitamiinidRedigeeri
ka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.
Biomikromolekulid taimedelRedigeeri
Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:
- alkaloidid (tuvastatud ligi 10 000 alkaloidi)[3]
- valguta aminohapped
- rasvhapped
- terpenoidid (tuvastatud üle 25 000 terpenoidi)[3]
- tsüageensed glükosiidid
- fenoolsed ühendid ( tuvastatud üle 10 000 fenoolse ühendi)[3]: flavanoidid, lihtfenoolid, kumariinid, naftokinoonid, stilbeenid, lignaanid , neolignaanid, ligniinid, melaniinid, polüfenoolid jpt.[4]
- betalains
- glykosinolates[5]
HormoonidRedigeeri
VitamiinidRedigeeri
- Vitamiinid *Vitamiinide loend jpm.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- The Nomenclature of Lipids Recommendations, 1976, IUPAC-IUB Commission on Biochemical Nomenclature (CBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Nomenclature of Carbohydrates, Recommendations 1996, IUPAC-IUBMB Joint Commission on Biochemical Nomenclature (JCBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Nomenclature of Glycolipids, Recommendations 1997, IUPAC-IUB Joint Commission on Biochemical Nomenclature (JCBN). Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Gupta, P.K., Cell and Molecular Biology, 2009 , Rastogi Publications, Google'i raamat (vaadatud 30.05.2013) (inglise keeles)
- Joe Rosen, Lisa Quinn Gothard. Encyclopedia of Physical Science (Facts on File Science Library), Vol 1, Facts on File; 1 ed, 2009, ISBN 978-0816070114 Google'i raamat (vaadatud 29.05.2013) (inglise keeles)
- Ain Raal, Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
- Prithipalsingh Festschfift, Plant Taxonomy: Past, Present, and Future, 2012, The Energy and Resources Institute, ISBN 978-81-7993-359-6, Google'i raamat (vaadatud (30.05.2013) (inglise keeles)