Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.

Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.

Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.

BiomakromolekulidRedigeeri

ValgudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend

PolüsahhariididRedigeeri

  Pikemalt artiklis Polüsahhariidid', Polüsahhariidide loend

NukleiinhappedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend

LipiididRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend

RasvadRedigeeri

  Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend

Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]

Orgaanilised happedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Orgaanilised happed

Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]

Biomikromolekulid loomadelRedigeeri

AminohappedRedigeeri

MonosahhariididRedigeeri

NukleotiididRedigeeri

RasvhappedRedigeeri

HormoonidRedigeeri

VitamiinidRedigeeri

ka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.

Biomikromolekulid taimedelRedigeeri

Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:

HormoonidRedigeeri

VitamiinidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Raal 2010:30
  2. Gupta 2009:41
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal 2010:31
  4. Raal 2010:122
  5. Festschfift 2012: 233-234

VälislingidRedigeeri