Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.

Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.

Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.

Biomakromolekulid Redigeeri

Valgud Redigeeri

  Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend

Polüsahhariidid Redigeeri

  Pikemalt artiklis Polüsahhariidid', Polüsahhariidide loend

Nukleiinhapped Redigeeri

  Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend

Lipiidid Redigeeri

  Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend

Rasvad Redigeeri

  Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend

Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]

Orgaanilised happed Redigeeri

  Pikemalt artiklis Orgaanilised happed

Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]

Biomikromolekulid loomadel Redigeeri

Aminohapped Redigeeri

Monosahhariidid Redigeeri

Nukleotiidid Redigeeri

Rasvhapped Redigeeri

Hormoonid Redigeeri

Vitamiinid Redigeeri

ka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.

Biomikromolekulid taimedel Redigeeri

Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:

Hormoonid Redigeeri

Vitamiinid Redigeeri

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. 1,0 1,1 Raal 2010:30
  2. Gupta 2009:41
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal 2010:31
  4. Raal 2010:122
  5. Festschfift 2012: 233-234

Välislingid Redigeeri