Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimub ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia.

Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe.

Kõik organismid ökosüsteemis nii sünteesivad keerukamaid orgaanilisi ühendeid, kasutades seejuures anorgaanilisi aineid, kui ka lagundavad orgaanilisi ühendeid lihtsamaiks, sealhulgas anorgaanilisteks aineteks. Seejuures esineb funktsioonide jaotumine organismirühmade vahel, kuivõrd ükski organism ei suuda läbi viia kõiki aineringe reaktsioone. Organismirühmadest on seejuures kõige multifunktsionaalsemad bakterid ning suhteliselt vähemaid aineringe protsesse suudavad läbi viia taimed ja loomad.

Ökosüsteemide aineringes on tähtis koht süsinikuringe initsiaatoriteks autotroofsed organismid (osa baktereid ja enamik taimi), kes suudavad anorgaanilistest süsinikuühenditest valmistada orgaanilisi aineid, mida seejärel heterotroofid keerukamateks või lihtsamateks muundavad. Surnud heterotroofsed ja autotroofsed organismid muundatakse lagundavate organismide elukäigus tagasi mineraalaineiks, veeks jt aineteks, mida kasutavad nii autotroofid kui ka heterotroofid oma elutegevuses.

Kivimiteringe muuda

  Pikemalt artiklis Kivimiteringe

Kivimite ringkäiku looduses nimetatakse kivimiteringeks (geoloogiline aineringe). See hõlmab geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel.

Vaata ka muuda