Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on:

  • K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides;
  • K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid.
K1-vitamiin (füllokinoon)
K2-vitamiin (menakinoon)

Puhtsünteetiline ehk kunstlikult toodetud vesilahustuv K3-vitamiin ehk menadioon alküülitakse inimorganismis K2-vitamiiniks.

Saamine ja depood muuda

Inimene saab K-vitamiini järgmiselt. Taimsetes ja loomsetes saadustes seedekulglasse sattuv ja peensoole mikrofloora toodetav K-vitamiin imendub peensoole ülaosas. Imendumine sõltub toidulipiididest, sapphapetest ja pankrease lipaasist. Toidurasvade kestev vaegus, imendumishäired ja sapivaegus tekitavad kiiresti ka K-vitamiini vaegust.

Imendumist häirivad lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, tsefalosporiinid (teatud antibiootikumid), aspiriin ja rääsunud rasvad.

Seedekanalist lümfi imendunud K-vitamiin transporditakse külomikronitega maksa, kus on tema põhidepoo. Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases. Selle väikesed varud maksas ammenduvad kiiresti. Inimorganismi keskseks vitameeriks on K2. K-vitamiini kataboliidid väljutatakse sulfaatide ja glükuroniididena.

Allikad: kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib.

Biofunktsioonid muuda

  • Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. Hüübimisfaktorite (nt trombiin) eelühendid aktiveeritakse K-vitamiin sõltuva karboksülaasi toimel: esmalt sünteesitakse preprotrombiin, mille glutamaadijääkide karboksüülimisel K-vitamiini sõltuva karboksülaasiga (tekivad γ-karboksüglutamüüljäägid) tekib aktiivne protrombiin. Viimane seob kaltsiumi ja kompleks protrombiin-kaltsium seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinnafosfolipiididega. See kiirendab protrombiini proteolüüsi trombiiniks ja viimane põhjustab fibrinogeenist fibriinkämbu moodustumise.
  • K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab γ-karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes.
  • K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks.

Vaegus muuda

K-vitamiini vaegust täiskasvanutel tavaliselt ei teki, sest selle vajadus on väike, see on laialt levinud taimsetes ja loomsetes saadustes ning seda toodab normaalses olukorras rohkelt ka peensoole mikrofloora.

Kui tarvitada pikemat aega antibiootikume ja toituda tasakaalustamata menüüga, on K-vitamiini teatud vaeguse teke reaalne.

Vaegus kujuneb kestval rasvavaese toidu söömisel, pankrease düsfunktsionaalsuse, sapiteede haiguste ja peensoole limaskesta atroofia korral.

Vaeguse tunnused:

  • vere hüübimise aeglustumine,
  • sinakad laigud kehal,
  • verejooksud ninast jne.

Avitaminoosi tunnused: verevalumid ja vere hüübimishäired.

Erinevalt täiskasvanutest kujuneb vastsündinutel vaegus kergesti, sest nende soole mikrofloora pole sünnijärgselt piisavalt väljakujunenud ja võimas, platsenta ei lase seda raseduse ajal piisavalt lootesse ning rinnapiimas on seda liiga vähe. Seetõttu esineb vastsündinutel tihtipeale 2–3 päeva peale sündi K-vitamiini teatud vaegusest tingitud vastsündinute hemorraagia.

Manustamine muuda

RDA (soovitatav päevane koguannus):

  • meestel 0,06–0,09 mg
  • naistel 0,06–0,08 mg
  • lastel 0,02–0,06 mg
  • rasedatel ja imetavatel emadel 0,08–0,12 mg

K-vitamiini manustamine on hädavajalik selle vaeguse sümptomite korral. Oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne hemorraagiate, osteoporoosi, Crohni tõve (regionaalse enteriidi), hepatiidi, alkoholismi, menstruatsioonihäirete ja muude haiguste korral. Selle vajadus on akuutne enneaegselt sündinute puhul.

Vitamiin K normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid: Need on normaalsete metaboliitide struktuuranaloogid, mis asendavad metaboliiti seondumises vastava ensüümiga, kuid ei suuda täita normaalse metaboliidi rolli. K-vitamiini antimetaboliidid on kumariinid, mis blokeerivad mitmete verehüübimisfaktorite tööd.

Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevane ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 400–500 μg ja seda ei tohiks ületada. K-vitamiin on üldiselt mittetoksiline, kuid selle megaannuste pikaajalisel tarbimisel avaldub toksiline toime: tekkida võib hemolüütiline aneemia ja neonataalne tuumakollatõbi.

Vaata ka muuda