Harilik tamm
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2023) |
See artikkel on harilikust tammest; vesiehitise kohta vaata artiklit Tamm (ehitis); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tamm (täpsustus). |
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Harilik tamm | |
---|---|
Liivaaugu tamm | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
Sugukond |
Pöögilised Fagaceae |
Perekond |
Tamm Quercus |
Liik |
Harilik tamm |
Binaarne nimetus | |
Quercus robur L. (1753) | |
Hariliku tamme levila Euroopas | |
Sünonüümid | |
Liigi sünonüümid
[1](õigesti trükis avaldamata)
|
Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.
Nimetus
muudaPerekonna nimi Quercus tuleb keldi sõnadest quer ('ilus') ja cus ('puu') ning liiginimetus robur ladina sõnast rubur, mis tähendab võimu.[3]
Ladinakeelse nimetuse eestikeelne vaste on "ilus võimas puu".[4]
Kirjeldus
muudaPuukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab enam-vähem kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile.
Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Suvitammel lehed kuivavad ja langevad talveks maha. Talitammel lehed küll kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest maha ei varise, vaid jäävad puu külge kevadeni.
Õied
muudaTamm on ühekojaline puu. Vabalt kasvav tamm jõuab õitseikka 20–25-aastaselt, metsas aga alles 50–60 aasta vanuselt.[5] Meie kliimas võivad puud õitsele puhkeda koos lehtimisega maikuus – tammel on nii vara kui ka hilja õitsevaid vorme. Tamme õied on lahksugulised. Isasõied on koondunud urbadesse, need paiknevad noorte lehekimpude juures ja on väga lühiealised, varisedes peagi maha. Igas urvas on kümmekond isasõit. Igal isasõiel 6–10 tolmukat ja neid ümbritseb kuuehõlmaline rohekaskollane õiekate. Emasõied paiknevad isasõitest kõrgemal, punakal varrel, võrsete tipus ühe kuni kolme kaupa, neil on punane kolmeharuline emakasuue. Emasõie kate on ka harilikult kuuehõlmaline, kuid sellele lisandub veel tillukestest soomusjatest lehtedest kausjas väliskate. Emasõied on kolmepesalise sigimikuga, igas 2 seemnealget. Harilik tamm on tuultolmleja. Seemnealged valmivad ja viljastuvad paar kuud hiljem.[6]
Tõrud
muudaOn kollakas-rohelised ja neid kõlbab süüa hommikusöögiks.[viide?]
Tüvi
muudaTamme tüvi muutub koos taimega, nii on üle 15-aastaste puude tüvi kaetud paksu tumehalli sügavalt lõhelise koorega. Noorte tammeisendite koor on sile, helepruuni värvusega ja matt või läikiv. Tammekoort kasutatakse droogina.[7]
Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³.
Maailma eri paigus on rajatud tammepuidu saamiseks tammeistandusi.
Haigused
muudaTammed on Phytophthora ramorum 'i peremeesorganismid ja võivad vastuvõtlikel puudel esile kutsuda ohtlikku seenhaigust, mis on tuntud tamme-äkksurmana. See võib esineb ka teistel puudel ja põõsastel.
Tammedel elutseb 90% Kesk-Euroopas tuntud 170 pahamoodustajatest putukatest.[8] Ungari gallid (Gallae hungaricae) tekivad hariliku tamme lehtedel pahklase Cynips lignicola elutegevuse tagajärjel. Harilikult tammelt saadakse ka inglise galle, neid tekitab Adleria kollari.[9] Galle kasutatakse droogina ja neid kogutakse sügisel.
Tamme okstele võib kinnituda poolparasiitne taim harilik puuvõõrik (Viscum album).
Vanimad ja suurimad puud
muudaTamm on pikaealine puu. Ta võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks. Paljusid vanemaid puid on tagasi lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist.
Leedus Stelmužė mõisa pargis kasvav Stelmužė tamm on nii Leedu kui ka Baltimaade vanim tamm ja üks kolmest Euroopa vanimast tammest. Selle ümbermõõt on mõõtmiskõrgusel 9,58 meetrit ja kõrgus on 23 meetrit. Puu vanuseks arvatakse olevat 1500–2000 aastat. Umbes 1700 aasta vanuseks hinnatakse olevat Bulgaarias kasvav Graniti tamme. Kolmas väga vana tamm Euroopas on Taanis Jægersprisis kasvav Kongeenen (Tammekuningas). Selle vanuseks hinnatakse olevat 1400–2000 aastat.
Baltimaade jämedaim tamm on Lätis kasvav Kaive tamm, mille ümbermõõt on üle 10 meetri. Rootsis Kvillekenis on üle 1000 aasta vanune tamm, mille ümbermõõt on 14 meetrit[10].
Tammedest, mida pole kunagi tagasi lõigatud, kasvab üks vanimaid Saksamaal Ivenackis. Aastarõngaste uuringud annavad selle vanuseks 700–800 aastat.
Harilik tamm Eestis
muudaEestis kasvab looduslikult kaks hariliku tamme teisendit:
- talitamm (raudtamm, lesetamm) (Quercus robur L. var. tardiflora Czern.)[11]
- suvitamm (Quercus robur L. var. praecox Czern.)[4][12]
Eesti teadaolev vanim ja ühtlasi jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm. Seda puud on kujutatud ka Eesti 10-kroonisel rahatähel. Urvaste vallas kasvab ka Eesti jämeduselt teine tamm – Mäe-Lehtsoo tamm.
Eesti teadaolevalt kõrgeim (36,5 m) harilik tamm kasvab Audru mõisa pargis[13]. Sagadi mõisa pargis kasvab tamm, mille kõrguseks on mõõdetud 32,6 m[viide?].
Tuntud harilikke tammi ja tammikuid Eestis
muudaSümboolikas
muudaInglismaal on tamm kujunenud monarhismi sümboliks. Selle juured ulatuvad Inglismaa kodusõtta, mil Charles II peitis end pärast kaotust Worcesteri lahingus 3. septembril 1651 mässulise parlamendi ehk ümarpeade käsilaste eest tamme otsa. See puu ei ole säilinud, aga seda nimetati Kuninglikuks tammeks. Seda sündmust tähistavad inglased igal aastal Charles II sünniaastapäeval 29. mail. Suurbritannias on selle mälestuseks 2007. aasta seisuga 541 kõrtsi, mille nimi on Royal Oak ('kuninglik tamm'). See on sageduselt kolmas Briti kõrtsinimi pärast "Krooni" ja "Punast Lõvi" [14]. Suurbritannias on läbi aegade olnud 8 sõjalaeva Royal Oak. Sidet mereväega tugevdab tõik, et tammepuit oli sõjapurjelaevade peamine ehitusmaterjal. Suurbritannia mereväge nimetati sageli Vana Inglismaa puitmüürideks. Tamm on kujutatud ühenaelase mündi (1987. aasta väljalase) reversil.
Tammeleht sümboolikas
muudaRohelised tammelehed Albu valla vapil viitavad tammele, eestlase pühale puule – pika ea, tugevuse ja jõu võrdkujule. Tammelehed viitavad ka Albu mailt võrsunud A. H. Tammsaarele, Eesti ühele nimekaimale kirjanikule.
Eesti NSV-s oli roheline tammeleht looduskaitsemärgil.
Eestis on tammeleht looduskaitse sümbol. Looduskaitsealuste objektide juurde paigaldatud tutvustavatel siltidel kujutatakse püstist rohelist tammelehte.[15]
Eesti looduskaitsemärkidel on kujutatud tammelehe kontuuri.[16][17][18]
Tammelehed tõrudega on kujutatud Horvaatia viielipase mündi reversil. Seda münti vermitakse alates 1993. aastast.
Harilik tamm on Norra Vest-Agderi maakonna tunnuslill.
Euroopa aasta puu
muuda2015. aastal valiti Euroopa aasta puuks Saaremaal asuv Orissaare staadioni tamm[19][20], 2016. aastal Ungaris Bátaszékis kasvav tamm ja 2017. aastal Poolas kasvav harilik tamm, Józefi tamm.[21]
2016. aastal oli Euroopa aasta puu valimisel Eestist üles seatud Tamme-Lauri tamm, mis sai seitsmenda koha.[22]
Mütoloogias
muudaTamme on peetud mütoloogias kõige austusväärsemaks ja kuninglikumaks puuks ning koguni inimkonna isaks. Kuninglikkus tuleneb tamme seostatusest peajumalatega, nagu Zeus, Jupiter, Odin, Dagda ja Jehoova.[23]
Eesti pühapuudest on Fred Pussi kogutud andmetel tammesid 24 protsenti.[24]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Quercus robur. IUCN. Vaadatud 11.04.2017
- ↑ Participants of the FFI (2007). Quercus robur. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ Sinikka Piippo. "Taimede varjatud vägi". Tõlge eesti keelde Kadri Jaanits. Varrak, 2011. Lk 485–490
- ↑ 4,0 4,1 Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 129. ISBN 978-9949-32-115-5
- ↑ Maaleht, "PÄEVAPILT: Oled juba märganud, et tamm õitseb?". Maaleht. 31.05.2013. Vaadatud 10.04.2017
- ↑ Ülle Reier. " Vaata, tamm õitseb!". loodusajakiri.ee. Vaadatud 10. aprillil 2017
- ↑ Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 767
- ↑ Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130
- ↑ Raal (2010), lk 382
- ↑ http://www.ne.se/rep/rumskullaeken-sveriges-%C3%A4ldsta-tr%C3%A4d
- ↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas - talitamm. Vaadatud 10.4.2017
- ↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas - suvitamm. Vaadatud 10.4.2017
- ↑ Kultuurimälestiste register
- ↑ "Briti kõige sagedasemad ja kõige veidramad kõrtsinimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2010. Vaadatud 27. jaanuaril 2010.
- ↑ Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised.
- ↑ Noore looduskaitsja märk, vaadatud 10. aprillil 2017
- ↑ Eesti looduskaitsemärk, vaadatud 10. aprillil 2017
- ↑ Eesti looduskaitse kuldmärk, vaadatud 10. aprillil 2017
- ↑ "Euroopa aasta puu 2015". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2015. Vaadatud 11. aprillil 2017.
- ↑ "Orissaare tamm valiti Euroopa aasta puuks". ERR, 4. märts 2015
- ↑ "Euroopa aasta puu 2017 on Poolas kasvav tamm Jósef". treeoftheyear.org. Vaadatud 11.04.2017
- ↑ "Tamme-Lauri tamm jäi Euroopa aasta puu konkursil seitsmendaks". ERR, 20. aprill 2016
- ↑ Piippo, 486:2011
- ↑ Fred Puss. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Juhendaja H. Pärdi. Tartu: TÜ ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool, 1995. – 23 lk – Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.
Kirjandus
muuda- Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (2001) "Eesti elusloodus". Varrak. ISBN 9985-3-1041-1
- Viktor Masing. "Sinasõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellele kauemakski)". Illustratsioonid Sirje Eelmaa. Tallinn, Valgus, 1984.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik tamm |
- Harilik tamm andmebaasis eElurikkus
- Harilik tamm bio.edu.ee lehel
- Aili Paju, "Tamm kasvab, kasukas seljas". loodusajakiri.ee