Tammekoor (Quercus cortex) on droogide koondnimetus, mitmete tamme perekonda liigitatud taimede, sh hariliku tamme, tüvelt ja okstelt korjatud ja kuivatatud koorele, mida tarvitatakse ravi otstarbel.[1]

Hariliku tamme koor on kantud Euroopa farmakopöasse ja tema tanniinide sisaldus peab olema vähemalt kolmeprotsendiline.[1] Mitmel pool maailmas on droogiallikateks ka kivitamm (Quercus petraea) ja karvane tamm (Quercus pubescens).[2][3]

Droogiks kogutakse noorte tammede ja okste peegelkoort varakevadel, mahlade liikumise ajal. Sukana maha tõmmatud koort kuivatatakse päikese käes (7–10 päeva) või kunstlikus soojuses.[1][4] Tamme koort soovitatakse koguda ettevaatlikult: kooreta jäänud oks on määratud hukule ja õigem oleks need puult ära lõigata. Kuid igalt puult ja igal pool seda muidugi teha ei tohi.[4]

Droogina käsitletakse kuni 30 cm pikkusi sukki või kuni 3 mm sileda välispinnaga või läikivaid kooretükke.[1]

Toimed ja näidustused muuda

Droogi toime on kootav ja põletikuvastane. Keedisega loputatakse suud või kuristatakse suu-, igeme- ja neelupõletiku korral. Seespidiselt on tammekoorekeedist kasutatud isu suurendajana, ühekordseks annuseks 1–5 g (max 9 g) keedist. Suguelundite ja pärakupõletiku korral teha põletiku leevendamiseks mähiseid.

Välispidiselt kasutatakse tammekoore ja -lehtede tõmmist nahalöövete, ekseemide, seenhaiguste, veenipõletike (haavandite) ning põletuste korral nii täiskasvanutel kui ka lastel.[4]

Homöopaatias tarvitatakse tammekoort kasvajavastase vahendina ja alkoholismi ravis.[2]

Vastunäidustused muuda

Tammekoore seespidisest kasutamisest võiks hoiduda ägeda mao- ja soolepõletiku, haavandtõve või muude ärritusseisundite korral. Seda ei soovitata alla 12-aastastele lastele.[2]

Viited muuda