Tammekoor
Tammekoor (Quercus cortex) on droogide koondnimetus, mitmete tamme perekonda liigitatud taimede, sh hariliku tamme, tüvelt ja okstelt korjatud ja kuivatatud koorele, mida tarvitatakse ravi otstarbel.[1]
Hariliku tamme koor on kantud Euroopa farmakopöasse ja tema tanniinide sisaldus peab olema vähemalt kolmeprotsendiline.[1] Mitmel pool maailmas on droogiallikateks ka kivitamm (Quercus petraea) ja karvane tamm (Quercus pubescens).[2][3]
Droogiks kogutakse noorte tammede ja okste peegelkoort varakevadel, mahlade liikumise ajal. Sukana maha tõmmatud koort kuivatatakse päikese käes (7–10 päeva) või kunstlikus soojuses.[1][4] Tamme koort soovitatakse koguda ettevaatlikult: kooreta jäänud oks on määratud hukule ja õigem oleks need puult ära lõigata. Kuid igalt puult ja igal pool seda muidugi teha ei tohi.[4]
Droogina käsitletakse kuni 30 cm pikkusi sukki või kuni 3 mm sileda välispinnaga või läikivaid kooretükke.[1]
Toimed ja näidustused muuda
Droogi toime on kootav ja põletikuvastane. Keedisega loputatakse suud või kuristatakse suu-, igeme- ja neelupõletiku korral. Seespidiselt on tammekoorekeedist kasutatud isu suurendajana, ühekordseks annuseks 1–5 g (max 9 g) keedist. Suguelundite ja pärakupõletiku korral teha põletiku leevendamiseks mähiseid.
Välispidiselt kasutatakse tammekoore ja -lehtede tõmmist nahalöövete, ekseemide, seenhaiguste, veenipõletike (haavandite) ning põletuste korral nii täiskasvanutel kui ka lastel.[4]
Homöopaatias tarvitatakse tammekoort kasvajavastase vahendina ja alkoholismi ravis.[2]
Vastunäidustused muuda
Tammekoore seespidisest kasutamisest võiks hoiduda ägeda mao- ja soolepõletiku, haavandtõve või muude ärritusseisundite korral. Seda ei soovitata alla 12-aastastele lastele.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 767
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Raal (2010), lk 768
- ↑ European Medicines Agency, Community herbal monograph on Quercus robur L., Quercus petraea.(Matt.) Liebl., Quercus pubescens Willd., cortex, 25. november 2010, vaadatud 11. aprillil 2017
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Aili Paju. "Tamm kasvab, kasukas seljas". loodusajakiri.ee. vaadatud 10. aprillil 2017