Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.

Droogid liigitatakse:

Meditsiin

muuda

Meditsiinis mõeldakse droogina taimse või loomse päritoluga ravimit või ka ravimi valmistamiseks kasutatavaid looduslikke aineid.[1]

Farmakognoosia

muuda

Farmakognoosia ehk droogiõpetus tegeleb nii taimsete droogide kui ka loomsete droogidega ning nende töötlemisel saadud farmakoloogilist toimet omavate saadustega, mida klassifitseeritakse keemilist ehitust silmas pidades ja kasutatakse valdavalt meditsiinilisel eesmärgil.[2] Droogide klassifikatsioone on mitu, nii klassifitseeritakse näiteks kõrvenõges K-vitamiini kaudu kinoondroogiks, astelpaju aga karotenoidide sisaldusest lähtuvalt tetraterpeenide ja kibuvitsa C-vitamiini sisaldusest lähtuvalt süsivesinike kaudu.[3]

Ravimiseadus

muuda

EV Ravimiseadus § 8. lõige (3) : "Droog on kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate. Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor)." [4]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Meditsiinisõnastik", 150:2004
  2. Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 17, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4, [1]
  3. Ain Raal,Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele, lk 444, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4
  4. EV Riigikogu seadus, Ravimiseadus,Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)