Kibuvits

taimeperekond roosõieliste sugukonnast
 See artikkel räägib taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Kibuvits (perekonnanimi); laulja kohta vaata artiklit Rosa (laulja)

Kibuvits (Rosa) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste, harvem igihaljaste püstiste või ronivate põõsaste perekond.

Kibuvits
Koer-kibuvits Rosa canina
Koer-kibuvits Rosa canina
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Perekond Kibuvits Rosa

Kibuvitsa perekonda kuulub umbes 100 looduslikult levinud liiki, lisaks hulgaliselt hübriide ning kultivare.

Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse roosiks. Kibuvitsa vilju kibuvitsamarju kasutatakse rahvameditsiinis.

Kibuvitsa seemnetest pressitakse õli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses.

Kirjeldus

muuda

Kibuvitsad on madalad (50–100 cm) või kõrgemad (1–2 m) puitunud vartega põõsad. Varred on tugevad ja püstised või peenemad ja loohjad, aga alati ogadega[1]. Lehed on paaritusulgjad ning sulglehekeste arv on sõltuvalt liigist 5–9[1]. Lehekeste värvus, kuju ja karvasus on olulised tunnused liigi määramisel[1].

Õied asuvad üksikult või õisikutena varte tippudes. Kroonlehti on alati viis või kordne arv. Õite suurus on sõltuvalt liigist 2–6 cm. Meie kliimas õitsevad kibuvitsad enamasti jaanipäeva paiku, üksikud liigid varem või hiljem. Kurdlehine kibuvits õitseb külmadeni. Viljadeks on pähklikesed, mis asuvad lihakaks muutunud õiekarika sees.

Liigid

muuda

Eesti pärismaised liigid

muuda
 
Banksi kibuvitsa sort 'Lutea'
 
Hiina kibuvitsa sort 'Viridiflora'
 
Rosa hugonis

Eestis metsistuvad kultuurliigid

muuda

Alamperekonnad

muuda
  • Hulthemia (varem Simplicifoliae) – sellesse kuulub Edela-Aasias kasvav:
  • Hesperrhodos – sellesse kuuluvad kaks Põhja-Ameerikas kasvavat liiki:
  • Platyrhodon – sellesse kuulub üks Ida-Aasias kasvav liik:
  • Rosa – siia alamperekonda kuuluvad kõik ülejäänud kibuvitsaliigid. Alamperekond jaotatakse 11 sektsiooniks:
    • Banksianae – valgete ja kollaste õitega liigid Hiinast
    • Bracteatae – kolm liiki, kaks Hiinast ja üks Indiast
    • Caninae – roosade ja valgete õitega liigid Aasiast, Euroopast ja Põhja-Aafrikast
    • Carolinae – valgete, roosade ja erkroosade õitega liigid Põhja-Ameerikast
    • Chinensis – valgete, roosade, kollaste, punaste ja kirjude õitega liigid Hiinast ja Birmast
    • Gallicanae – roosade, tumepunaste ning triibuliste õitega liigid Lääne-Aasiast ja Euroopast
    • Gymnocarpae – väike grupp liike, mida eristatakse marja ehituse põhjal; mõned liigid Ida-Aasias ja üks liik Põhja-Ameerikas:
    • Laevigatae – üks valgete õitega liik Hiinast
    • Pimpinellifoliae – valgete, roosade, erekollaste, kahvatulillade ja triibuliste õitega liigid Aasiast ja Euroopast
    • Rosa (syn. sect. Cinnamomeae) – valgete, roosade, lillade ja punaste õitega liigid kõikjalt mujalt peale Põhja-Ameerika
    • Synstylae – valgete, roosade ja tumepunaste õitega liigid erinevatest maailmajagudest

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed, Ajakirjade Kirjastus, 2009

Välislingid

muuda