Koer-kibuvits
Koer-kibuvits ehk roheliselehine kibuvits (Rosa canina L.) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Koer-kibuvits | |
---|---|
Õitsev koer-kibuvits | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Perekond |
Kibuvits Rosa |
Liik |
Koer-kibuvits |
Binaarne nimetus | |
Rosa canina L. | |
Sünonüümid | |
|
Levik
muudaKoer-kibuvits kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lääne- ja Põhja-Aasias. Eestis on tema kasvukohtadeks liivased männikud, mererannad, kadastikud[2] ja koduaiad.
Kirjeldus
muudaKasvab 1–3 m kõrguseks. Võrsed on püstised, hiljem kaarduvad; kollakat või rohekat värvi, kuid valguse pool punakad, vanemad võrsed on pruunid kuni hallid.
Ogad on rohkearvulised ja enam-vähem ühesugused sirged või nõrgalt kuni tugevalt kõverdunud, kuni 10 mm pikkused.
Koer-kibuvitsa pungad on väikesed ja pruunika kuni punaka värvusega.
Õitseb juunist augustini. Õied on põõsal enamasti kas üksikult või sarikpööristes, kuni 2,5 cm pikkused. Tupplehed on sulglõhised ja neid on viis, õitsemise lõppedes allakäändunud. Kroonlehti on viis, nende värvus on valge, varjus aga heleroosa. Tolmukaid ja sigimikke on õiel palju. Õiepõhi areneb marja meenutavaks mahlakaks viljaks – tõrsikuks (kibuvitsamarjad).
Lehed on paaritusulgjad, rootsulised ja kuni 11 cm pikkused; lehekesed aga munajad või elliptilised, lihtsaagja servaga.[3]
Viljad on punased, 1,5-sentimeetrise läbimõõdu ning keskmiselt 3-grammise viljamassiga.[4]
Kasutamine
muudaKoer-kibuvitsa on kasutatud ravimtaimena.
Kulinaaria
muudaKuna viljad on tiheda viljaliha ja ühtlase suurusega, sobivad need töötlemiseks.[4]
Biokeemiline koostis
muudaKoer-kibuvitsa viljade C-vitamiini sisaldus on vahemikus 670–2820 mg 100 g toormassi kohta.[4]
Vaata ka
muudaViited
muudaVälislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Koer-kibuvits |
- Koer-kibuvits andmebaasis eElurikkus