Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida[1]) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Kaheidulehelised | |
---|---|
![]() Magnolia wieseneri | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Iseloomulikud tunnused muuda
Üheidulehelistest eristab neid see, et neil on kaks idulehte, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest.
Arvukus muuda
3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000, neist kasvab Eestis umbes 1000.
Seltse muuda
- Asterales – astrilaadsed
- Brassicales – kapsalaadsed
- Caryophyllales– nelgilaadsed
- Ericales – kanarbikulaadsed
- Fabales – oalaadsed
- Lamiales – mailaselaadsed
- Rosales – roosilaadsed
Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid.
Evolutsioon muuda
Kaheidulehelised pärinevad arvatavasti vanaaegkonnas seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti kriidiajastul.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2008. Vaadatud 15. jaanuaril 2008.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaheidulehelised |