Ava peamenüü

Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.

Tolmuteradest koosneb õietolm.

Tolmuterade uurimisega tegeleb palünoloogia.

Tolmuteradel on kaks kesta: sisemine intiin ja välimine eksiin (koosneb omakorda mitmest kihist, millest kõige välimine on seksiin).

Tolmutera tuuma jagunedes (mitootiliselt) moodustuvad kaks seemnerakku: vegetatiivne ja generatiivne rakk.

Kui tolmuterad on küpsenud (õietolm), siis tolmukapead avanevad ja tolmuterad väljuvad[1], sattudes emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Tolmutoru esmavaatlejaks (1824, 1830) peetakse itaallast Giovanni Battista Amicit (1786–1863).

Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Õie ehitus,(tarve 2.09.2015)

KirjandusRedigeeri