Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimest; haiguse kohta vaata artiklit Erüsiipel

Rose Gelb.JPG

Roosideks nimetatakse roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda (Rosa) kuuluvaid, looduslikult esinevatest kibuvitsaliikidest aretatud dekoratiivtaimi.

Tavaliselt mõeldakse roosi all kibuvitsa kultuurteisendit või sorti. Roose kasvatatakse ilutaimena.

Rooside kroonlehtedest toodetakse roosiõli. Mitmed kultuursordid ei anna vilju, sest kroonlehtede tiheda paigutuse tõttu jäävad õied viljastumata. Roose paljundatakse sordipuhtuse säilimise nimel vegetatiivselt, kuid kuna erinevad liigid ja hübriidid ristuvad kergesti, siis uute sortide saamise eesmärgil ka generatiivselt.

Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need sordid on jaotatud umbes 50 sordirühma. Enim kasvatatakse 8000 – 10 000 roosisorti.

SordirühmiRedigeeri

  • Looduslikud liigid
  • Vanad roosid ehk ajaloolised sordid

Modernsed sordid:

Eestlaste järgi nimetatud roose[1]Redigeeri

1939. aastal pühendati esimene eestlasele aretatud roosisort president Konstantin Pätsile. Selle kreemikaskollaste õitega roosi nimeks pandi „Staatspräsident Päts“, sordi aretas Christoph Weigand Saksamaalt.

1968. aastal aretas tollane Eesti NSV Teaduste Akadeemia president Johan Eichfeld geraaniumpunaste õitega teehübriidroosi „Friedebert Tuglas“. Kahjuks seda enam meie aedades ei leidu.

Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud neli tuntud eestlase nime kandvat roosisorti. 1990. aastate lõpust pärineb kuldkollane „Mati“ ehk „Mati Nuude“, 1992. aastast merevaigukollane „Peaminister Savisaar“, 2007. aastast poetessile pühendatud veripunaste rosettõitega põõsasroos „Marie Under“, 2008. aastast kunstnikust kirjanikule pühendatud tumeroosade õitega roos „Ilon“ ehk „Ilon Wikland“.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Roosipeenrasse valitakse uusi sorte talvel - Kuulutaja, 27.02.2015

VälislingidRedigeeri