Alkoholism

Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism, kuid käibiva RHK-10 järgi on õige termin alkoholisõltuvus.

Joomatõbi
Alcoholismus
King Alcohol and his Prime Minister.jpg
Kuningas Alkohol ja tema peaminister
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 Ff.10
RHK-9 303
OMIM 103780
MedlinePlus 000944
eMedicine med/98
MeSH D000437
William Hogarth: Gin Lane

Etioloogia ja patogeneesRedigeeri

Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine – tekib ainevahetuse käigus. Etanool oksüdeeritakse maksas väga mürgisteks aldehüüdideks, sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ühend, mis reageerides tekitab alkaloide. Viimased sarnanevad tugevate narkootiliste ainetega.[1]

Inimene hakkab alkoholi tarvitama tavaliselt tuju tõstmiseks või stressi maandamiseks. Stress on seisund, mille põhjuseks võib olla näiteks mõni negatiivne elusündmus. Alkoholi abil püüab inimene stressi leevendada, sest alkohol on mõnuaine ja enamik mõnuaineid tekitavad sõltuvust. Paraku ei likvideeri alkohol stressi allikat.

AjaluguRedigeeri

Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused.

EpidemioloogiaRedigeeri

Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi (F10.2) juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100 [1]. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6–7 korda. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eestis joodi 2019. aastal iga elaniku kohta 8,7 liitrit puhast alkoholi. Arvestades alkoholikoguseid täiskasvanud elanike kohta (vähemalt 15-aastased), joodi Eestis 2019. aastal 10,4 liitrit alkoholi iga inimese kohta. [2]

SümptomaatikaRedigeeri

Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Selgelt on leitud seos oksüdatiivse kahjustuse ja põletiku ning alkoholismiga seotud haiguste, nagu aju düsfunktsioon, luu- ja lihasehaigused, kopsude muutused, infektsioonide suurenenud raskusaste, alatoitumus ja kardiovaskulaarsete haiguste või vähi vahel.[3]

DiagnostikaRedigeeri

RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx.[4]

Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid: joomissund, võõrutussümptomid, taluvuse suurenemine ja joomise jätkamine hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest.[5]

PrognoosRedigeeri

Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.

Alkoholism võib lõppeda surmaga:

Sotsiaalsed probleemidRedigeeri

Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivald, joobes sõiduki juhtimine jne).

Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega. Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid), millega püütakse asendada legaalselt saada olevat alkoholi.

Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on isiksuse lagunemine alkoholismihaigel. Alkohoolikud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks, areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus.

Alkoholi reklaamimine, selle kerge kättesaadavus ning alkoholismi esitamine meedias ja kirjanduses vastuvõetavana soodustavad haiguse levikut, sealhulgas noorte seas.[6]

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri