Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Organismi all tuleb mõelda nii taim- kui ka loomorganismi (sealhulgas ka inimest).

  • Haiguse biomeditsiinilise mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul teguril.
  • Haiguse biopsühhosotsiaalses mudelis on bioloogiliste tegurite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel teguritel ning haigus kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Sellest mudelist lähtudes peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi.

Juriidilises mõttes tähendab haigus sama mis tervisekahjustus – see on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist.

Haigus teaduses

muuda

Humaanmeditsiinis tegelevad haigustega seotuga paljud teadusharud: patoloogia, nosoloogia jpt.

Ajaloolised kontseptsioonid

muuda

Kirjandus

muuda

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda