Suurbritannia parlament

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh[1], praegu võimul olev kuningas Charles III.

Westminsteri palee Londonis

Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelevalve, päevakajaliste teemade arutamine. Otsused, mis ühes kojas vastu võetakse, peavad saama teise koja heakskiidu.[2] Mõlemad parlamendi kojad kogunevad Londonis Westminsteri palees. Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institutsioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ja monarh.[1]

Alamkoda muuda

Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Acti alusel alamkoda, mis valitakse üldisel, salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh[3]. Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse. Parlamendi alamkoda koosneb praegu 650 liikmest, kuid see arv muutub valimiste ajal, sest see sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse enne üldvalimisi ümber. Alamkoja liige on peaaegu alati parteisaadik ning allub parteidistsipliinile. 2005. aastal osutusid valituks kaks üksikkandidaati.[1]

Alamkoja liikmed muuda

Alamkoja liikmeks kandideerija peab olema üle 18 aasta vana ja Suurbritannia, Briti Rahvaste Ühenduse või Iirimaa kodanik. Kandidaadi saavad esitada kümme valijat, kes on hääleõiguslikud piirkonnas, kus kandidaat kandideerida tahab. Kandideerijatelt võetakse ka 500 Suurbritannia naela suurune deposiit, mis tagastatakse, kui kandidaat saab üle 5% häältest.

Alamkotta kandideerija ei tohi olla: süüdimõistetud vang, kes kannab karistust rohkem kui 12 kuud, riigiteenistuja; politsei- ja relvajõudude liige, valitsuse poolt nimetatud äriühingute juht, kohtunik, seadusandliku võimu esindaja väljastpoolt Briti Rahvaste Ühendust; inimene, kes on süüdi mõistetud valimiskuritegudes (korruptsioon); hääleõiguslik aadlik ega Inglise kiriku piiskop, kes kuulub lordide kotta.[4]

Alamkoja töökorraldus muuda

Alamkoja istungid toimuvad Westminsteri palees, minimalistlikus roheliste istmetega saalis. Alamkojas on kokku 650 liiget (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Šotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt), kuid istuda saab korraga (arvestades ka küljegaleriisid) vaid 427[viide?]. Selline piirang on loodud sihilikult: alamkoda ei ole koht kõnede pidamiseks, seal toimuvad arutelud on enamasti vestlusliku iseloomuga. Paljudest debattidest, mis on väga spetsiifilised või rutiinsed, võtab osa vaid väike osa liikmetest, ülejäänud tegelevad ametikohustustega mujal Westminsteri palees. Sellepärast on väiksem saal otstarbekam.[3]

Istungite saal on jaotatud kaheks: spiikrist paremal istuvad valitsuspartei liikmed ja vasakul opositsiooni esindajad. Esimestes pinkides on õigus istuda valitsuse ja varivalitsuse[5] esindajatel. Tagumistes pinkides istuvad liikmed, kes ei kuulu valitsusse. Saali põrandal on kaks punast joont, neil on ajalooline tähendus: kui parlamendi liikmed võisid mõõku kaasas kanda, siis takistasid jooned vastanduvatel pooltel üksteisele kallale tungimast.[6]

Saali keskel asub spiikri tool. Spriikri ülesanne on juhtida alamkoja tööd: hoida hääletussaalis korda, anda alamkoja liikmetele sõna ning esindada alamkoda monarhi, lordide koja ja muude võimude ees. Spiiker peab oma tegevuses jääma täielikult erapooletuks ega tohi hääletada.[7]

Alamkoja ülesanded muuda

  • Seadusandlus – alamkoda on poliitiliselt ja õiguslikult domineeriv parlamendi koda. Alamkojal on kõrgeim seadusandlik võim. Alamkoda saab vastu võtta, tühistada ja muuta kõiki seaduseid, lordide kojal on vaid õigus nende seaduste jõustumist edasi lükata. Alamkoda on vastutav valitsusele raha eraldamise eest, kiites heaks eelnõud, mis tõstavad makse. Lordide koda saab neid eelnõusid arutada, kuid mitte edasi lükata ega muuta. Alamkoja tegevust ei piira kodifitseeritud põhiseadus ja ükski teine seadusandlik kogu ei saa parlamendi autoriteeti kahtluse alla seada. Kodanike ühendused, kohalik võim ja ministrid saavad seadusi luua, sest parlament lubab seda. Seega on alamkojal õiguslik ülemvõim, mida piiravad vaid Euroopa Liidu kõrgemad seadused ja aluslepingud.[1]
  • Valitsuse tegevuse kontroll (järelevalve) – järelevalve meetoditeks on küsimuste esitamine ministritele, debatid ja komiteede jälgiv tegevus. Ministritelt võib küsimusi küsida suuliselt või kirjalikult. Erinevate valdkondade ministrid osalevad alamkoja istungitel rotatsiooni korras, et vastata liikmete küsimustele. Peaminister vastab küsimustele igal kolmapäeval. Alamkoja debatid toimuvad nii riiklike kui ka rahvusvaheliste küsimuste üle. Komiteedes vaadeldakse mõnda poliitilist või legislatiivset probleemi süvitsi.[8] Alamkojal on õigus valitsus tagasi kutsuda. See õigus põhineb kollektiivse vastutuse printsiibil. Kui valitsus põrub umbusaldushääletusel, siis on ta sunnitud tagasi astuma ja välja kuulutatakse üldvalimised.[1]
  • Esindamine – kuna Suurbritannias kehtib parlamentaarne demokraatia, siis on parlament ühenduslüliks valitsuse ja rahva vahel. Parlamendi esindusfunktsioon viiakse ellu kohalikel valimistel ning see ilmneb parlamendi liikmete suhtluses oma valimisringkonnaga. Tegelikult ei saa parlamendi liige hääletada vastavalt valimisringkonna soovile, sest ta on seotud partei otsustega ning on kohustatud vastavalt partei soovile hääletama.[1]

Seaduseelnõud muuda

Seaduseelnõude liigid muuda

Tavaliselt peavad seaduseelnõud läbima arutelu sama aasta jooksul, kui nad on menetlusse võetud. Enamik eelnõusid on avalikud, kuid on ka eraeelnõud ja hübriideelnõud. Avalikud eelnõud on seadused, mis kehtivad kogu üldsusele. Valitsuse ja lihtliikmete eelnõud on reeglina avalikud. Eraeelnõud kehtivad vaid teatud isikutele või organisatsioonidele. Eraeelnõude algatamise taga on erafirmad ja kohalik omavalitsus. Hübriideelnõud on segu avalikest ja eraeelnõudest, kuid nende menetlemine on harv.[9]

Seaduseelnõusid klassifitseeritakse ka nende algataja järgi. Valitsuse eelnõud on parlamendile esitatud valitsuse ministri poolt ning nende eesmärk on täita valimistega võetud kohustusi. Enamasti on need eelnõud edukad, sest valitsuspartei omab parlamendis enamust ning tänu sellele on parlamendil aega neid läbi vaadata. Lihtliikmete eelnõude näol on tegemist mitte valitsuse olevate liikmete algatatud eelnõudega. Tõenäosus, et nendest eelnõudest saavad seadused on väga väike, sest nende menetlemiseks ei ole lihtsalt aega.[9]

Eelnõude menetlemise kord muuda

Esimene lugemine on eelnõu tutvustamine mõlemale kojale. Aja jooksul on see tegevus omandanud pigem formaalse funktsiooni. Esimese lugemise jooksul loetakse ette vaid eelnõu pealkiri, määratakse teise lugemise kuupäev ja muudetakse eelnõu avalikkusele kättesaadavaks. Teisel lugemisel hakatakse eelnõud arutama ja hääletama. Kui eelnõu läbib teise lugemise, siis viiakse see edasi komiteedesse. Komiteedes toimub detailne analüüsimine ja parandamine. Järgmisena liigub parandatud eelnõu raporti staadiumi, mil on võimalik teha viimaseid parandusettepanekuid enne kolmandat lugemist. Kolmas lugemine on viimane võimalus teha eelnõusse parandusi ning vastuvõtmise korral liigub eelnõu järgmisse kotta.[9]

Seaduseelnõude hääletamise protseduur alamkojas muuda

Alamkojas toimub seaduseelnõude hääletamine suuliselt. Alamkoja spiiker paneb seaduseelnõu hääletusele, öeldes: "Need, kes seda arvamust toetavad, öelgu "jah" ("Aye"), teised "ei" ("No")". Seepeale kogub juhataja hääled kokku ja ütleb: "Ma arvan, et "jah" (või "ei") pool on võitnud." Kui selle arvamusega ei nõustuta, antakse korraldus: "Tühjendage vestibüül!" ja liikmete vestibüülist peavad lahkuma kõik võõrad. Kogu Westminsteri palees ja teistes liikmete kasutatavates kohtades kõlab hääletussignaal.

Järgnevalt on liikmetel 8 minutit aega ilmuda soovitavasse hääletusvestibüüli. (Hääletamise käigus jaguneb parlament kahte ossa, mis liiguvad läbi vastavate koridoride "jah" või "ei" vestibüülidesse.) Kaks minutit pärast küsimuse esitamist parlamendile kordab seda juhataja või tema asemel esimees ja kui tema arvamuse suhtes on ikka vastuväiteid, nimetatakse 4 häältelugejat (kaks mõlemalt parlamendi poolelt), kes loevad üle mõlemast vestibüülist väljuvad liikmed, numbreid valjusti välja hüüdes. "Jah" vestibüüli väljapääs on saali lõunaosa välimisel poolel (külastajate galeriide all) saali ja liikmete vestibüüli vahel; "Ei" vestibüüli väljapääs on põhjaosas spiikri tooli juures olevate uste taga.

Kaheksa minutit pärast küsimuse esmakordset esitamist parlamendile antakse korraldus "lukustada uksed!" ja kõik sissepääsud hääletusvestibüülidesse suletakse, et kõik vastavates vestibüülides olevad liikmed saaksid hääletada. Vastav ametnik kirjutab üles iga hääletava liikme nime ja nimekirjad avaldatakse Hansardis, mis on toimetatud stenogramm nii alam- kui ka ülemkoja istungitelt. Kui kõik hääletada soovivad liikmed on hääletusest osa võtnud, tulevad häältelugejad.[3]

Ülemkoda muuda

Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine koda, mis täiendab alamkoja tööd.[2] Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes. Ülemkojas on kolm liikmesuse tasandit ning liikmesus ei ole valimiste kaudu saavutatud.[3]

Ülemkoja liikmesuse tasandid muuda

  1. Eluajal tiitli pärinud aadlikud (life peers). Ülemkoja liikmed, kes on valitud lordide kotta oma eluajaks. Eluaegsed liikmed nimetab ametisse peaminister, kuulates soovitusi ka opositsiooni esindajatelt. Eluaegsed liikmed moodustavad ülemkoja kõige arvukama grupi, lordide koja 721 liikmest umbes 600 on eluaegsed. Nende staatus ei ole päritav.[1]
  2. Tiitli pärinud aadlikud (hereditary peers). Tegemist on liikmetega, kes on pärinud tiitli, millega kaasneb õigus kuuluda ülemkotta. Tähtsuse järjekorras jagunevad tiitlid: hertsogid, markiid, krahvid, vikondid ja parunid ning neile vastavad naiste tiitlid. Ülemkotta kuulus kunagi üle 700 päritava tiitliga liiget, kuid alates aastast 1999 said ainult 92 õiguse kuuluda ülemkotta. Need 92 liiget valiti tollase lordide koja poolt.[1]
  3. Vaimulikud aadlikud (lords spiritual). Tegemist on Inglismaa kiriku piiskoppide ja peapiiskoppidega. Neile viidatakse kui spirituaalsetele liikmetele. Ülemkotta kuulub 26 Inglismaa kiriku esindajat, kelle määrab kiriku soovitusel ametisse peaminister.[1]

Kuni aastani 2009 kuulusid ülemkotta ka 12 Suurbritannia ülemkohtunikku, kelle juriidiline tegevus väljendus Lordide koja apellatsioonikomitee töös. Lordide koda oli Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Alates 1. oktoobrist 2009 kuulub see ülesanne vastloodud Ühendkuningriigi Riigikohtule.[10]

Lordide koja töökorraldus muuda

Lordide koda koguneb Westminsteri palees, punaste toolidega saalis. Lordide koja saalis toimuvad mitmed ametlikud üritused, näiteks parlamendi istungjärgu avamine, mistõttu on saalis ka kuninga/kuninganna jaoks troon.

Erinevalt alamkojast ei pea lordide koja liikmed sõnavõtuks luba ootama. Kui sõnavõtjaid on rohkem kui üks, otsustab istungi juhataja. Igale liikmele on lubatud üks sõnavõtt arutatava ettepaneku kohta.

Nagu alamkojas, käib ka lordide kojas seaduseelnõude poolt hääletamine suuliselt ning kui ei suudeta jõuda ühisele otsusele, järgneb registreeritud hääletamine hääletussaalides.[10] Saali keskel asetseb lord spiikri tool. Lord spiiker juhatab lordide koja tööd, andes protseduurilist nõu ja abi. Lord spiiker esindab lordide koda välismaal, alamkojas ja tseremoniaalsetel puhkudel. Olles parteipoliitika suhtes neutraalne, ei hääleta lord spiiker ülemkoja hääletustel. Lord spiikri ülesanded: lordide koda rahvale lähemale toomine ja selle tegevuse arusaadavamaks muutmine, istungite juhatamine, lordide koja esindamine rahvusvahelistel kohtumistel, tseremoniaalsetel puhkudel ülemkoja nimel kõnelemine. Lord spiiker valitakse lordide koja liikmete poolt viieks aastaks ning ta saab maksimaalselt ametis olla kuni kaks ametiaega.[11]

Ülemkoja ülesanded muuda

  1. Seadusandlik võim – lordide kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel – nii ei saa lordide koda muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse seaduseelnõude puhul on lordide kojal üksnes edasilükkava veto õigus, st neil on õigus vaid seaduse kehtima hakkamist edasi lükata.[12] Hoolimata nendest piirangutest, on lordide kojal oluline roll parlamendis. Kõige olulisem roll on nende seaduseelnõude läbivaatamine, mis ei ole piisavalt viimistletud, kuid on läbinud alamkoja esimese lugemise. Lordide kojas on võimalik avatud debatt, sest ülemkoja liikmed pole otseselt parteidega seotud ja on seega oma otsustes vabamad.[13] Ülemkoda omab mõningast vetoõigust: õigus lükata edasi üldvalimisi ja ülemkohtunike vallandamine saab toimuda vaid mõlema parlamendi koja nõusolekul.[1]
  2. Valitsuse järelevalve – sarnaselt alamkojaga toimub ka lordide kojas valitsuse järelevalve. Iga istungipäeva alguses küsitleb lordide koda ministreid. Nädalas korra toimuvad üldised debatid, kuid lühikesed debatid toimuvad iga päev. Ka lordide koja liikmed töötavad ministritega koos komiteedes ja avaldavad arvamust.[8]

Monarh muuda

Lisaks alam- ja ülemkojale on monarh Suurbritannia parlamendi institutsiooni lahutamatu osa. Aja jooksul on monarhi võim vähenenud olles tänapäeval valdavalt tseremoniaalne. Ühendkuningriigi praegu ametis olev monarh on kuningas Charles III.

Monarhi ülesanded muuda

  1. Valitsuse ametisse määramine/ametist tagandamine – peaministri ettepanekul kutsub monarh valitsuse tagasi, et kuulutada välja üldvalimised[1]. Üldvalimistele järgneval päeval nimetab monarh valimised võitnud partei liidri peaministriks. Seejärel nimetab peaminister ametisse teised valitsuse liikmed.[14]
  2. Kuninga/Kuninganna kõne – uue parlamendi koosseisu esimesel istungil lordide kojas oktoobri lõpus/novembri alguses monarhi peetav kõne, mis annab ülevaate valitsuse programmist ja ideedest. Kuigi kõne peab monarh, on selle sisu koostanud valitsus.[14]
  3. Kuninglik nõusolek – seadusandliku protsessi viimane faas, mil monarh allkirjastab seaduseelnõu, mis on saanud mõlema koja heakskiidu, ning sellest saab kehtiv seadus. Tegemist puhtalt formaalsusega, sest monarh ei keeldu kunagi nõusoleku andmisest.[1]

Viited muuda

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Heywood, Andrew (2008) Essentials Of UK Politics. New York: Palgrave Macmillan
  2. 2,0 2,1 UK Parliament Website (2011) The two-House system. http://www.parliament.uk/about/how/role/system/ (külastatud 14.11.2011)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Kapten, Peeter (1997) "Suurbritannia parlamendi alamkoda", Juridica, 5, 258–260
  4. Electoral Comission (2011) Guidance for candidates and agents 2011 UK Parliamentary by-elections in Great Britain .http://www.electoralcommission.org.uk/__data/assets/electoral_commission_pdf_file/0015/14154/UK-Parliamentary-by-election-guidance-2011.pdf (külastatud 14.11.2011)
  5. Varivalitsuseks nimetatakse opositsiooni poolt moodustatud alternatiivset valitsust, mille ülesanne on ametis olevat valitsust kritiseerida ning pakkuda alternatiivseid lahendusi.
  6. Loko, Tiiu-Mai (2005) Let Us Explore The British Isles. Tallinn:Koolibri
  7. UK Parliament Website (2011) The Speaker. http://www.parliament.uk/about/mps-and lords/principal/speaker/ (külastatud 14.11.2011)
  8. 8,0 8,1 UK Parliament Website (2011) Checking the work of government. http://www.parliament.uk/about/how/role/scrutiny/ (külastatud 14.11.2011)
  9. 9,0 9,1 9,2 House Of Commons Information Office (2011) Making Laws. http://www.parliament.uk/documents/commons-information-office/Brief-Guides/Making-Laws.pdf (külastatud 14.11.2011)
  10. 10,0 10,1 Wikipedia (2011) House of Lords. http://en.wikipedia.org/wiki/House_of_Lords#Former_judicial_role (külastatud 14.11.2011)
  11. UK Parliament Website (2011) Role of the Lord Speaker. http://www.parliament.uk/business/lords/lord-speaker/the-role-of-lord-speaker/ (külastatud 14.11.2011)
  12. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik https://web.archive.org/web/20101128025715/http://miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia.htm (külastatud 14.11.2011)
  13. Britannica. House of Lords. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/348064/House-of-Lords (külastatud 14.11.2011)
  14. 14,0 14,1 UK Parliament Website (2011) Parliament and Crown. http://www.parliament.uk/about/how/role/parliament-crown/ (külastatud 21.11.2011)

Välislingid muuda