Urvaste vald
|
See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Urvaste vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Urvaste vald (Urvaste kihelkond). |
Urvaste vald oli vald Võru maakonna loodeosas.
| Urvaste vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 140 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 1243 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 8,9 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0843[3] | |
| Keskus: Kuldre | |
 |
Vald liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Antsla vallaga.
Urvaste vald piirnes Põlva maakonnas Kanepi vallaga, Valga maakonnas Otepää, Sangaste ja Tõlliste vallaga ning Võru maakonnas Antsla ja Sõmerpalu vallaga.
Valla kodulehe andmeil oli 1. jaanuaril 2011 vallas 1397 elanikku.[4]
Kuldre külas tegutseb Kuldre Kool, mille juures on ka lastepäevarühm Sipsik.[5] Vallas on kolm raamatukogu: Vaabina, Urvaste ja Kuldre raamatukogu.[6] Uue-Antsla külas asub rahvamaja.[7] Vallas on mitu aktiivset ühendust: Uue-Antsla Noorteklubi, MTÜ Kuldre Käsitöötare, seltsing Roheline Urvaste ja Urvaste Külade Selts.[8]
Perearst võtab vastu Kuldres ja Antslas.[9] Ainuke postkontor asub Kuldres. Vallas on üks aktiivne kogudus: EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudus Urvaste kirikus.[10]
Urvaste valla ettevõtted tegelevad põllumajanduse, ehituse, jaekaubanduse, turismi ja transpordiga.[11]
Vallavalitsus asus Kuldre külas, 2013. aasta juuli alguse seisuga oli vallavanem Riho Roon.[4] Kord kuus ilmus Urvaste Valla Leht.[12]
Asustus muuda
Külad muuda
Urvaste vallas oli 14 küla: Kassi, Kirikuküla, Koigu, Kuldre, Kõlbi, Lümatu, Pihleni, Ruhingu, Toku, Uhtjärve, Urvaste, Uue-Antsla, Vaabina ja Visela küla.
Ajalugu muuda
Urvaste kihelkonna ala kuulus algselt Ugandi muinasmaakonda, hiljem Tartu piiskopkonda. Esimestena mainiti 1405. aastal Vaabina ja Antsla mõisa, 1413. aastal nimetati ka Urvaste kirikut. Liivi sõja järel jäi Urvaste kant Poola, 1625. aastast Rootsi võimu alla. Rootsi aja algul taastati sõdades hävinud kirik ning sinna saadeti esimene luteri pastor, soomlane Jacob Schomann. 1688. aastast on säilinud teade Urvaste köstrikoolist, kus õppis 25 poissi. Kihelkonnast eraldusid Karula, Kanepi ja Sangaste kihelkonnad.[13]
Põhjasõja ajast on teada lahing Uhtjärve juures 17. juulil 1702. 1732 taastas pietistlik pastor J. Ch. Quandt köstrikooli, kus töötasid ka talurahvast pärit õpetajad Koljo Adam, Mango Hans ja Matsi Kärt. 1735. aastal tegutses kihelkonnas ka kolm mõisakooli. 1780. aastaks oli Urvastes 627 talu ja 60 popsikohta ning kokku 8820 elanikku. 1836 osteti Urvastes päriseks esimene talu Võrumaal: Linnamäe mõisale kuulunud Murru talu. 1840. aastate talurahvarahutustes osales ka Urvaste kandi rahvas, kelle mõisteti 1842. aastal Vana-Antslas toimunud sõjakohtu istungil ihunuhtlust. 1845–48 läks kihelkonnas õigeusku 830 inimest; 1847 asutati Kassimõisa õigeusu kogudus, 1895 ehitati Kraavile Püha Eliase kirik.[13]
Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal osales ka Urvaste laulukoor, teisel laulupeol 1879. aastal tuli Vaabina orkester II kohale. 1877 loodi Eesti Aleksandri kooli Urvaste abikomitee, 1884 karskusselts Koit.[13]
10. aprillil 1918 Riias toimunud maakoosolekul luges Vana-Antsla vallavanem Peeter Koemets ette Lõuna-Eesti vallavanemate märgukirja, milles nõuti iseseisvust ega soovitud liituda koosolekul välja pakutud Balti hertsogiriigiga. Vabadussõja ainuke lahing Urvaste kandis toimus kihelkonna lõunatipus Saeras 20. märtsil 1919 Võrumaa kaitsepataljoni ja Nõukogude Venemaa vägede vahel. Seevastu vabaneti 1941. aastal kogu kihelkonnas ja Antsla vallas Nõukogude võimust juba enne Saksa armee saabumist, 1944. aastal augustis toimusid aga ägedad lahingud Punaarmeega. Teise maailmasõja järel 1944–53 tegutsesid Linnamäel metsavennad Juhan Huska juhtimisel.[13]
Uuem aeg muuda
Urvaste valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[14]
2002. aasta sügisel sai vallavanemaks Margus Klaar. Kolme nädala pärast tuli võimule Kurmet Müürsepp. 20. septembril 2006 avaldati Müürsepale umbusaldust ning vallavanemaks valiti Lembit Luts. 2009. aastast oli vallavanem Riho Roon.
Vaatamisväärsused muuda
Turismiobjektidest on tuntumad üks Eesti jämedamaid tammesid Tamme-Lauri tamm, mida oletatavasti on kujutatud ka taasiseseisvumisjärgse Eesti kümnekroonisel rahatähel, kunstnik Edgar Valteri teemapark Pokumaa, üle 10 km pikk Urvaste ürgorg ja 7 km pikk Keema org ning Uue-Antslasse rajatud liikluslinn. Vallas tegutseb mitu turismitalu, sh temaatiline Uhtjärve Ürgoru Nõiariik.[15]
Uue-Antsla külas asub Urvaste valla koduloomuuseum.
Viited muuda
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 12.10.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ 4,0 4,1 "Üldandmed" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Kool" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Raamatukogud" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Rahvamaja" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Seltsid, klubid" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Perearst" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Olulised telefoninumbrid" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Ettevõtted vallas" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ "Valla leht" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 "Valla ajalugu" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
- ↑ Harju maakonna Rae ja Ida-Viru maakonna Lüganuse valla, Lääne-Viru maakonna Tapa linna, Saare maakonna Orissaare valla, Tartu maakonna Haaslava, Laeva, Nõo, Rannu, Rõngu ja Vara valla ning Kallaste linna, Valga maakonna Helme, Põdrala ja Tõlliste valla, Viljandi maakonna Halliste valla ja Karksi-Nuia alevi ning Võru maakonna Urvaste valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 11.07.1991)
- ↑ "Vaatamisväärsused" Urvaste valla koduleht (vaadatud 10. juulil 2013)
Välislingid muuda
- Silja Lättemäe. Kuldre surmavabrik ähvardab taas tööle hakata Maaleht, 5. veebruar 2009.