Eesti looduskaitsemärgid

Eesti looduskaitsemärgid on tunnustusavaldused, mida annab Keskkonnaministeerium välja alates 2010. aastast märkimisväärse tegevuse eest looduskaitses.[1]

Eesti looduskaitsemärke on kolme liiki:[2]

  1. Eesti looduskaitse kuldmärk – antakse koos Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga;
  2. Eesti looduskaitsemärk – hõbemärk, mis omistatakse oluliste looduskaitseliste teenetega isikuile;
  3. Noore looduskaitsja märk – valgest vasest märk, mis on mõeldud tublidele loodushuvilistele koolinoortele.

Kuld- ja hõbemärk kujutavad endast vastavalt kullast või hõbedast tammelehe kontuuri, noore looduskaitsja märk on valgest vasest valmistatud emaileeritud tammeleht.

Looduskaitsemärkide autor on kunstnik Julia Maria Künnap.[3]

Eesti looduskaitsemärkide ajaluguRedigeeri

Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid anti Loodushoiu Nõukogu otsusega välja 1940. aasta kevadel. Märgi saajate seas olid sellised Eesti looduskaitse rajajad nagu Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Gustav Vilbaste, Mihkel Härms, Peeter Päts, Artur Toom jt.

Pärast Teist maailmasõda taastus looduskaitse riiklik korraldamine 1957. aastal, kui jõustus seadus "Eesti NSV looduse kaitsest". Sama aasta novembrikuus anti välja ka esimesed uue kujundusega looduskaitsemärgid. Märgi esimeste saajate seas olid looduskaitsetegevuse taastajad, ENSV TA Looduskaitse Komisjoni liikmed Eerik Kumari, Endel Varep, Jaan Eilart, Herbert Viiding, Malev Margus jt.

Eesti Vabariigi taastamisega lõppes omakorda nõukogudeaegse looduskaitsemärgi aeg. Alates 1989. aastast hakati välja andma Eerik Kumari looduskaitsepreemiat, kuid looduskaitsemärkide väljaandmiseni jõuti alles 2010. aastal – Eesti looduskaitse juubeliaastal, mil hakati taas tunnustusena märkimisväärse tegevuse eest looduskaitses välja andma looduskaitsemärke. Otsustati, et Eerik Kumari preemia saaja saab ka Eesti looduskaitse kuldmärgi. Peale selle antakse igal aastal välja Eesti looduskaitsemärke ja noore looduskaitsja märke.[4][5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri