Eerik Kumari

Eerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane.

Eerik Kumari mälestuskivi Puhtulaiul

Aastani 1937 oli tema eesnimi Erik Mathias, perekonnanimi aastani 1938 Sits; ta muutis oma nime Kumari laiu järgi.

HaridusRedigeeri

Ta lõpetas aastal 1931 Hans Kubu eragümnaasiumi. Lisaks õppis ta aastatel 19261928 Tallinna Konservatooriumis metsasarve erialal (ei lõpetanud). Aastal 1941 lõpetas ta Tartu Ülikooli zooloogina. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsioon Fraternitas Liviensise ridadesse.

1949. aastal kaitses ta Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiateaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga "Jäälind Alcedo atthis inspida L. Eesti NSV-s" [1]

1953. aastal kaitses Leningradis NSV Liidu Teaduste Akadeemia Zooloogia Instituudis bioloogiateaduste doktori kraadi väitekirjaga "Современный состав орнитофауны Эстонской ССР и его генезис".

TeenistuskäikRedigeeri

Aastatel 1952–1977 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadusdirektor. Eerik Kumari eestvedamisel kujunes Puhtu bioloogiajaam alates 1953. aastast Puhtu ornitoloogiajaamaks.

1961. aastast oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige. Maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Kumari oli 1955. aastast NSV Liidu Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige ning Eesti NSV Teaduse Akadeemia Looduskaitse Komisjoni asutaja ja juht 1955–1984. Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi esimees 1954–1964, auliige 1972. aastast ja aupresident 1982. aastast. Ta oli Soome Ornitoloogiaseltsi liige, Briti Ornitoloogiaühingu ja Ungari Ornitoloogiaühingu auliige.

TunnustusRedigeeri

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Eerik Kumari mälestuseks asutati 1989. aastal temanimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks.

  Pikemalt artiklis Eerik Kumari looduskaitsepreemia

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri