Ava peamenüü

Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Martna kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Martens

kihelkonnakirik: Martna Püha Martini kirik
Martna Püha Martini kirik
Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Sisukord

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Omaette kirikukihelkonnaks sai Martna arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonna idaossa.[1] Martna kihelkond on teada aastast 1234. Kirikut on esmakordselt mainitud 1298, kui orduvägi selle purustas. Nüüdne Püha Martini kirik ehitati 1500. aastal.[2]

Martna kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 18 mõisat – 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat, 1 karjamõis.[1]

Martna kihelkonna valladRedigeeri

Martna kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseum alustas kihelkonnast pärimuse kogumist 1913. aastal. Esimeste kogujate päevikutest ilmneb, et vanavara leidus vähe, eriti rannaäärsed külad olid tühjad. Kokku on Eesti Rahva Muuseumi esemekogus Martna kihelkonnast 345 eset, 27 etnograafilist joonist, üle 300 foto, 18 etnograafilist kirjeldust, 12 matkapäevikut.[6]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. 90% kihelkonna aladest kattub endise Martna vallaga, Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk kuulub endisse Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Lääne-Nigula valda.[1]

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • "Martna kihelkond". Artikleid ja mälestusi. 700 aastat Martna esmamainimisest. (Martna Vallavalitsus 1998)

VälislingidRedigeeri