Ava peamenüü

Kumari laid on 17 hektari suurune asustamata laid Väinameres Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis Lääne maakonnas Puise küla territooriumil. Laid on kolmnurkse kujuga, rannajoone pikkus on 3,8 kilomeetrit.

Kumari
Vaade laiule idast
Vaade laiule idast
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 45′ 43″ N, 23° 20′ 36″ E
Pindala 17 ha[1]
Rannajoone pikkus 3,8 km
Kõrgeim koht
6.8 m üle merepinna
Kumarijasipelgarahu.png

Sisukord

AsukohtRedigeeri

Laiust edelasse jääb madal ja piklik Sipelgarahu ning põhja poole kormoranide koloonia poolest tuntud Tondirahu. Sellest omakorda veidi põhja pool asub Valgerahu. Lähim punkt mandril, milleks on Puise nina, asub 5,5 kilomeetrit idas; Muhu saar jääb 11 kilomeetrit edelasse ja lähim Hiiumaa laid, Kõverlaid, 9 kilomeetrit läände.

Laiust läänes asub Kumari madal, lõunas Kumari lee.

Laiust mandri pool asub Kumari kanal, mida tänapäeval ei kasutata; laevatee kulgeb laiust läänes.

LoodusRedigeeri

 
Kumari laid
 
Kõre Kumaril

Kumari laiule on iseloomulik tihe kadastik, samuti leidub seal ranna- ja aruniite.

Laiul pesitseb ja peatub rohkesti linde.

Laiul on juttselg-kärnkonnade ehk kõrede populatsioon. Saarele on toodud lambaid, kellest osa on metsistunud ja elab saarel aastaringselt.[2]

Talviti kuhjuvad randa rüsijäävallid.

InimtegevusRedigeeri

Kumari laiul asusid kõrts ja muud hooned, mida tänapäevaks säilinud ei ole.

Kumari laiul ning selle ümber 500 meetri laiusel veealal on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks ning järelevalve- ja päästetöödeks.[3]

Suviti käivad looduskaitsetöötajad ja vabatahtlikud laiul heina niitmas ja kadakaid raiumas.[4][5]

Saare põhjaosas asub Kumari päevamärk, mille Veeteede Ameti 2009. aastal kasutusest kõrvaldas.[6]

Kumari kultuuriloosRedigeeri

Laiu järgi muutis 1938 oma nime ornitoloog Eerik Sits (Eerik Kumari). Kumari nime kandis laevakompaniile G. Sergo & Ko kuulunud aurulaev, mis sõitis suvel 1937 liinil Narva-JõesuuKotka.

ViitedRedigeeri

  1. Kumari laid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 11. juulil 2019.
  2. Silvia Lotman. "Kumari kõrele meeldib, kui kord aastas heina niidetakse". (pdf). Roheline Värav, 08. juuni 2007. Kasutatud 09.08.2009. Arhiiviversioon.
  3. "Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskiri".
  4. "ELF talgud Kumari laiul".
  5. Kaie Ilves. "Juttselg–kärnkonnade elupaigast leiti naftareostus". Lääne Elu, 27. mai 2006.
  6. Teadaanded meremeestele, nr 11, 2009, lk 7

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri