Kõverlaid
Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.
| Kõverlaid | |
|---|---|
 Kõverlaid. Vaade lõunast | |
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 45′ 12″ N, 23° 10′ 20″ E |
| Pindala | 30 ha[1] |
| Pikkus | 940 m |
| Laius | 300 m |
| Rannajoone pikkus | 3,16 km |
 | |
Nimi muuda
Laidu on esmamainitud 1770. aastal nimega Krugholm. 1798 Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" on laid kui Köwerlaid ja Krugholm. [2]
Laid on saanud nime ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi.
Asukoht muuda
Kõverlaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58° 45′ 12″ N, 23° 10′ 20″ E.
Kõverlaid asub Hiiumaa Sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus, Ahelaiust 1,5 kilomeetrit kirdes ja Muhu Seaninast 7,5 kilomeetrit põhja pool.
Kõverlaiu idakallast peetakse Hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks,[3] tegelikult on veidi kaugemal idas väike Hülgerahu.
Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, Muhu poole jääb Lõunarand. Laiu kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks.
Loodus muuda
Saare rannajoon on kääruline.
Meri muuda
Laidu ümbritsevad kared ja karid. Läänes asuva Ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sügavune ning väga kivine, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada. Meres ujub palju hülgeid.
Kivid muuda
Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise rändrahnuga, läänepoolne Lõunarand on lauge.
Kivid katavad saart vaid rannikul.
Taimed muuda
Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud (mänd), keskosas lehtmets (suures osas haavad, ka kased) ja kadakad ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt pillirooga kaetud.
Loomad muuda
Harva võib saarele ujuda põder või isegi metssiga, talvel külastab kõiki suuremaid Hiiumaa laide rebane.
Inimtegevus muuda
Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana.
Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini.[4] Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest.
Viited muuda
- ↑ Kõverlaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 12. juulil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2010.
- ↑ "Hiiumaa arvudes 2006" (PDF). Lk 5. Vaadatud 24.03.2008.
- ↑ "Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine". Riigi Teataja. Vaadatud 24.03.2008.
Kirjandus muuda
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat, Tallinn 1972
Välislingid muuda
- Kõverlaid Eesti looduse infosüsteemis
- Lühitutvustus, pildid, kaart