Hülglased

(Ümber suunatud leheküljelt Hüljes)

Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Hülglased
Randal (Phoca vitulina)
Randal (Phoca vitulina)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Sugukond Hülglased Phocidae
Linnaeus, 1758
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650

Hülglasi on eri andmetel 18 või 19 liiki. Omal ajal tuntud muistendi järgi olevat hülged tekkinud Punasesse merre uppunud vaarao rahva järeltulijatest.

Hülglased elavad polaar- ja parasvöötme meredes, enamasti ranniku lähedal. Samuti leidub neid mõnes järves (näiteks Baikali järves). Nad elavad väikestes rühmades. Paaritumise ajal ja suve keskel ühinevad hülglased suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul).

Hülglased on 1,25–6,5 meetrit pikad ja kaaluvad vahemikus 90–3500 kg.

Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava.

Hülglased söövad kalu ja veeselgrootuid. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile lihtne saak, lõhuvad nad sageli kalurite võrke.

Kui meri on jäätunud, teevad hülglased jäässe nn rindauke, mille kaudu saab hingata ja jää peale tulla. Hülglased poegivad märtsis jääle või rannale.

Hülglaste häälitsused sarnanevad haukumise või möirgamisega.

Tavaliselt hülglased pelgavad inimesi. Sattudes rannal või jääserval näiliselt üksi jäänud hülgepojale, ei tohiks teda mingil juhul koju kaasa tuua, sest emasloom on ilmselt kuskil läheduses varjul, ent asjatundmatu inimese hoole all poeg tõenäoliselt hukkub.

Eesti hülgedRedigeeri

Eestis elab kolme liiki hülglasi:

  • Hallhüljes (Halichoerus grypus)
    • Kuni 2,6 meetrit pikk, kaal kuni 300 kilogrammi. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik); paljuneb aeglaselt ja on väga tundlik juba väikeste saasteainete koguste suhtes; on maailma punases raamatus.
  • Randal (Phoca vitulina)
    • Eestis haruldane, mujal kohati väga tavaline
  • Viigerhüljes (Pusa hispida)
    • Umbes 1,5 meetrit pikk, kõige levinum Eestis. Rannarahvas kutsub teda ka karvakalaks.

Hülgeperekonnad ja -liigidRedigeeri

Pilt Perekond Liigid
  Monachus Fleming, 1822
  Neomonachus Slater & Helgen, 2014
  Mirounga Gray, 1827
  Ommatophoca Gray, 1844
  Lobodon Gray, 1844
  Hydrurga Gistel, 1848
  Leptonychotes Gill, 1872
  Cystophora Nilsson, 1820
  Erignathus Gill, 1866
  Phoca Linnaeus, 1758
  Pusa Scopoli, 1771
  Pagophilus Gray, 1844
  Histriophoca Gill, 1873
  Halichoerus Nilsson, 1820

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Jüssi, M. 2008. Soojad talved on hüljestele saatuslikud. Eesti Loodus 12: 14–20.