Lehtmets

See artikkel räägib lehtpuuenamusega metsast; taimkattevööndi kohta vaata artiklit Lehtmetsavöönd; perekonnanime kohta vaata artiklit Lehtmets (perekonnanimi)

Lehtmets on metsatüüp, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud. Lehtmetsad jaotatakse laialehisteks ja kitsalehisteks metsadeks.

Lehtmets Saksamaal

TaimestikRedigeeri

Segametsad asenduvad lõuna pool lehtmetsadega. Lehtmetsas kasvavad suurte lehtedega puud. Need on laialehelised puud. Laialehelised puud vajavad rohkem soojust ja valgust. Euroopas on laialehelisena tuntud pöök, tamm, vaher ja pärn. Põhja-Ameerikas kasvavad laialehelistest puudest suhkruvaher, tamm, saar ja tulbipuu. Aasia lehtmetsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad. Seal kasvab üheksa liiki vahtraid, eri liiki pärnasid, saari ja jalakaid.

LoomastikRedigeeri

Lehtmetsades elavad enamasti samad loomad kui okasmetsas. Metsades elavad rohusööjad loomad, sest neile on seal rohkesti toitu. Rohusööjad toituvad puulehtedest ja puukoorest, seemnetest, heintaimedest, marjadest. Rohusööjad loomad on põder, hirv, metskits, metssiga, jänes, orav. Rohusööjad loomad on toiduks kiskjatele. Tuntumad kiskjad lehtmetsades on hunt, rebane ja ilves. Selles loodusvööndis elab ka karu. Tema on kõigesööja. Karu toitub marjadest, taimedest, lihast. Põhja-Ameerikas elavad veel skunk, pesukaru ja kobras. Aasias elavad kaeluskaru, vöötorav ja amuuri ehk ussuuri tiiger.

KliimaRedigeeri

Merelise kliimaga ja on soodne inimeste elupaigaks.

Lehtmetsade mulladRedigeeri

Lehtmetsades on viljakad pruunmullad, seal on palju kõdumaterjali iga aastase suure lehemassi tõttu. Lehtmetsade mullas on samuti palju mullaorganisme.

Inimtegevus ja keskkonnaprobleemidRedigeeri

Lehtmetsavööndis on inimeste eluks soodne kliima ja nii on lehtmetsavöönd inimeste poolt tihedasti asustatud. See on kõige tihedama asustusega loodusvöönd.^[viide?] Lehtmetsavööndi riigid on Eesti, Läti, Saksamaa, Belgia, Poola, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Kanada jt.

Inimeste tegevus lehtmetsavööndi aladel on juba ammustest aegadest olnud seotud metsaga. Metsa raiutakse kütteks, ehitusmaterjaliks, paberi ja tselluloosi tarbeks. Palju metsa on maha võetud ka põldude rajamiseks, sest metsamullad on viljakad. Puidu rohke kasutamise tõttu on metsad suures osas maha raiutud. Eriti on seda märgata vööndi lõunapoolsemas osas.

Tänapäeval ei ole lehtmetsavööndis inimeste tegevusalad enam nii palju seotud metsaga. Nüüd on sinna rajatud suuri tehaseid. Neis toodetakse mitmesuguseid masinaid, keemiatooteid ja toiduaineid. Paljud inimesed on tegevad põllumajanduses. Põldudel kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja. Loomadest kasvatatakse veiseid, sigu, lambaid, kanu. Veekogude lähedal tegeletakse kalapüügiga.

Lehtmetsaaladel leidub rikkalikult maavarasid. Neil aladel leidub naftat, maagaasi, kivisütt, mitmesuguseid metallimaake. Seal leidub raua-, vase-, alumiiniumi- ja teiste metallide maaki.

Harilik tamm
Suhkruvaher
Harilik saar
Üks vanemaid jalakaid ^[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

[1] "Файл:Ulmus glabra. Arboretum. Horki, Belarus.png — Вікіпедыя". commons.wikimedia.org (valgevene). Vaadatud 1. mail 2023.

[2] ttps://www.jardineriaon.com/et/bosque-caducifolio.html

[3] ttps://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/43b3af18-ce66-4467-9ebd-9a0028a69d24/353b3053-87a9-4bae-b884-26e052eb576e/29b29008-4e51-4a8c-abe1-3486c50d1bc4.pdf

[4] ttp://segalehtmets.blogspot.com

[5] ttps://www.opiq.ee/kit/321/chapter/18079

[6] ttps://www.meteorologiaenred.com/et/bosque-caducifolio.html

[7] ttps://www.taskutark.ee/parasvootme-sega-ja-lehtmets/

[1]

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]