Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest; laeva kohta vaata artiklit Muhumaa (laev).

Muhu on saar Saare maakonnas. Pindalaga 204,86 km²[2] on see suuruselt kolmas saar Eestis.

Muhu
Muhu saar
Muhu saar
Koordinaadid 58° 36′ N, 23° 15′ E
Pindala 204,86 km²
Rannajoone pikkus 137,41 km
Elanikke
1476 (2011)[1]
7,2 in/km²
EE Muhu.PNG

Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.

Saaremaaga ühendab Muhu saart Väikese väina tamm. Kuivastu sadama ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.

Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.

LoodusRedigeeri

 
Üügu pank Muhu saarel

Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.

Muhu põhjaosas asuvad Seanina (saare põhjatipp) ja Tammiski nukk (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem Lepanina. Kõinastu laiu poole eendub Võrgusääre nukk, mis madala veetaseme korral jätkub Kõinastu leena. Kesselaiu vastas asub Püssinina. Muhu lõunatipp asub Ahenda poolsaarel Suurlaiu juures. Teised neemed on Vanasillanukk, Luutsenukk, Villema nina, Paljaslao nukk, Koeranina, Adjanina, Üllissaare nina, Kalama nina.

AjaluguRedigeeri

 
Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema

Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.

Esimesed inimesed asusid sinna elama 2500 aastat eKr.

13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Saare-Lääne piiskopkonnale. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega Taanile. Pärast Liivi sõda jäi saar Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Venemaa keisririigile ja kuulus Kuressaare kreisiga Liivimaa kubermangu.

1918. aastast kuulub saar Eesti Vabariigile. Teise maailmasõja ajal ja selle järel on olnud okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lühikest aega teise maailmasõja ajal oli ka Saksamaa võimu all. Aastal 1991 Nõukogude okupatsioon lõppes.

PilteRedigeeri

Muhu popkultuurisRedigeeri

Saksa 1932./1933. aasta filmis "Das Meer ruft" toimub tegevus Muhu saarel.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.
  2. Muhu Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 26. mail 2019.
  3. "Das Meer ruft" European Film Gateway kodulehel

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri