Ava peamenüü

Kõinastu laid (ka Keinastu) on 2,66 km² suurune laid Väinameres Väikese väina ja Lõpemere vahel. Laid kuulub Saaremaa valla Kõinastu küla koosseisu.

Kõinastu
Kõinastu tulepaak.
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 37′ 52″ N, 23° 1′ 59″ E
Pindala 2,66 km²[1]
Pikkus 2,5 km
Laius 1,5 km
Rannajoone pikkus 8,44 km
Kõrgeim koht
5 m üle merepinna
Elanikke
1 (2017)[2]
<1 in/km²
EE Kõinastu laid.png

Sisukord

NimiRedigeeri

Laiu ajaloolised nimed olid saksa keeles Drotzenholm ja Insul Keinast. Rootsi keeles on laidu nimetatud Drostenholm.

1592 on mainitud Keneste ja 1618 Keniste kohanime. [3]

LoodusRedigeeri

Madala veetaseme korral on laid umbes 2-kilomeetrise leetseljaku, Kõinastu lee, kaudu ühenduses Muhu kõige läänepoolsema punkti Sääreotsaga Koguva lähedal.

Piki Kõinastu lääneranda kulgeb umbes 1,5 km pikkune ja põhjaosas (Suur pank) kuni 5 meetri kõrgune kruusane Vesiru astang. Laiul leidub paljandeid, palju rändrahne, pikki klibuvalle, kadastikke ja saare idaosas salumetsa.

Kõinastu laiul on 9 maastikutüüpi. Laiu valdavaks maastikutüübiks on abradeeritud moreentasandikud. Laiu kaguosas esineb kamardunud randu ja lääneosas klibust rannavalle. Saare keskosas asunud endised põllumaad on tänapäeval muudetud heinamaaks.

Laiult on leitud 369 liiki taimi, neist 16 on kaitsealused.

Taimekoosluste ja haudelinnustiku (kurvitsaliste pesitsusala) poolest on kõrge looduskaitselise väärtusega saare kaguosas asuv rannaniit ja Kõinastu lee laiud. Saare idaranna ja Kõinastu lee ümbruses paljanduv merepõhi on tähtis haneliste ja kurvitsaliste rändepeatuspaik.

Laid kuulub Kõinastu hoiuala koosseisu ja on loduskaitse all.

AjaluguRedigeeri

Keskajal kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega Drotzenholm, Maasilinna foogtkonnale. 16. sajandi alguses oli laiul kaks talu ja nimeliselt on esimest laiu elanikku teada 1592. aastast: Keneste Maz.

Hiljem asus saarel väike küla – näiteks 1834. aastal oli viis talu 73 elanikuga. Laiu elanikud said perenimed: Kesküla, Kivihall, Kohal, Lember ja Võrklaev. 1930.-ndatel asus Kõinastus 9 erinevat kinnistut, lisaks 2 kinnistut Öörikul, mis loeti Kõinastu haldusalla kuuluvaks. Teise maailmasõja ajal 1. oktoobril 1944 põletati kõik saarel asunud talud. Viimased alalised elanikud lahkusid laiult 1965. Pärast seda on ehitatud sinna suvilaid – aastal 1989 oli neid viis.

Aastal 2007 tegutses saarel üks talumajapidamine. Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas saarel 4 elanikku, kuid 2017 elas vaid üks elanik.

Laidu on kasutatud mullikate karjamaana.

Alates 2006. aasta talvest töötab saare põhjaosas taas Kõinastu tulepaak, mis mitu aastat oli kasutusel päevamärgina.

Kõinastu kultuuriloosRedigeeri

Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi "Mehed ei nuta" materjale.

ViitedRedigeeri

  1. Kõinastu laid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 11. juulil 2019.
  2. Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel." Statistikablogi. 23. oktoober 2017.
  3. Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I." Eesti Keele lnstituut, 1996.

VälislingidRedigeeri