Viirelaid
|
See artikkel on Muhu vallas asuvast laiust; teiste samanimeliste laidude kohta vaata Viirelaid (täpsustus). |
Viirelaid on 87 hektari suurune saar laid Muhu kagurannikul Suures väinas, kuuludes Muhu valda Võiküla küla koosseisu. Saare rannajoone pikkus 6,77 kilomeetrit.
| Viirelaid | |
|---|---|
 | |
| Ümbritseb | Suur väin |
| Koordinaadid | 58° 32′ 35″ N, 23° 26′ 0″ E |
| Pindala | 87 ha[1] |
| Pikkus | 1,5 km |
| Laius | 900 m |
| Rannajoone pikkus | 6,77 km |
| Kõrgeim koht |
4,5 m üle merepinna |
| Elanikke |
(asustamata) |
 | |
 | |
19. jaanuaril 2023 lisas valitsus Viirelaiu püsiasustusega väikesaarte nimistusse,[2] kuna rahvastikuregistri andmetel oli saarele registreeritud seitse elanikku.[3]
Nimi
muudaVanadel merekaartidel on saare nimi Paternoster – meieisapalve järgi. Laiu eestikeelne nimi on tuletatud linnunimetusest "viires". [4]
Asend
muudaSaar asub Suures väinas, 3,9 km Kuivastust ja 4,1 km Virtsust.
Loodus
muudaViirelaid on madal (kuni 4,5 meetrit üle merepinna), tasane ja võsastunud. Saar kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ja on looduskaitse all.
Ajalugu
muudaViirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, mis juhatab lõuna poolt tulijaile teed Viire kurgu kaudu Väinamerre. Saart on esmamainitud 1556. aastal.
Saare kirdeosas paikneb Viirelaiu tuletorn. Saarele ehitati esimene meresõidu tähis 1836. Puidust meremärk valmis 1857. aastal ja tuletorn 1881. aastal. Tänapäeval asub laiul puhkekompleks.
Saarel on elanud majakavahid ja nende pered.
Viirelaiule ja meresõidule viitab ka tuntud rahvalaul "Viire takka".
Pilte
muuda
Viited
muuda- ↑ Viirelaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 22. augustil 2019.
- ↑ Valitsuse 19.1 istungi kommenteeritud päevakord. Riigikantselei veebileht. (Vaadatud 19.1.2023.)
- ↑ Riigihalduse minister: väikesaarte nimistusse arvatakse kaks uut saart. Rahandusministeeriumi pressiteade, 19.1.2023. (Vaadatud 19.1.2023.)
- ↑ Viirelaid Eesti kohanime andmebaasis.