Viire takka

"Viire takka" (see tähendab 'Viirelaiu tagant') on eesti rahvalaul, mis räägib Krimmi sõja ajal Riia lahte väisanud aurulaevade dessandist (Baltic fleet) ning nende laevade jõudmisest Arensburgi (Kuressaarde) 23. juulil 1855. Selle laulu vanim teadaolev kirjapandud tekst on Karja kihelkonnast Saaremaalt (EKM ERA H. Mapp 1208, aastal 1872, Kirja pannud tõenäoliselt Carl Allas informandilt J. Ohhakas). Kuressaare ülevõtmises osalenud Inglismaa laevade nimed olid Arcer ja Desperate, Virtsu pool oli kindlustamas laev Hawk ning tagavarajõud Conflict ja Kruizer. Laev Archer on suure tõenäosusega üks kolmest mainitud wooden screw sloop-tüüpi laevast (aurumootoriga purjelaev), mida "Viire takka" laul kirjeldab.

Laulu võimalikust originaalsest laulutekstist kujunes uusversioon 19. sajandi lõpul Muhumaal Tusti talus, kust on korduvalt sama laulu üles kirjutatud Joosep Tuustilt. Laulu muutis oma äranägemise järgi laste kiigutamislauluks suure tõenäosusega Joosepi vanaema Irina Tust (Ristkok). Uuel variandil on muudetud viis, arvestades kohalikku traditsiooni hällilaulude laulmisel (lähtuvalt labajalavalsi meloodiatest), samuti on lühendatud tekst, ning originaalis mainitud "Inglismanni masinad" on vahetatud hiljem "Ranna Krõõda" masinate vastu. "Ranna Krõõt" oli Tustil-Rannal elanud Joosepi ja Irina naabrinaine Irina, ehk Rõõt Mölder, vana Tähve Nikkeli naine.

Laulust on tehtud palju seadeid, esimene neist 1925. aastal Cyrillus Kreegi poolt. Variandist, kus 13-aastane Joosep Tuust laulis Cyrillus Kreegile 1921. aastal, kuidas oli laulnud Tusti talu lastele unelauluks "Viire-takkat" ka Joosepi vanaema Irina ehk Riste.

Praeguse populaarseima, uute sõnade ja seatud viisiga lauldava "unelaulu" on teinud Juhan Zeiger 1951. aastal (Muhu lauluvariandile on juurde lisatud 12 uut värssi). Märkimisväärsed seaded laulust on teinud veel Veljo Tormis (1981) ja Gennadi Podelski (1981).

Naisrahvatantsijate seas väga sageli esitatava tantsu "Viire takka" on loonud koreograaf Kai Leete.

Laulu sõnad

Vanim teadaolev tekst (EKM ERA H. Mapp 1208, aastal 1872. Toimetanud L. Õunapuu) Viire taga seises seal Kolm suurt laeva ankru peal Viis minuti ja üks tund Oli Aro Orissaares Üle mere Kuressaares Juba oli kuulda postikellad Kaugelt näikse suured tõllad Inglismanni masinad Keik Viire taha tulevad Keik need suured linnasaksad Ruttavad keik senna minna Kuressaare kindla linna Sääl olid suured patareid Kindlad et nad oidvad meid

Toimetamata tekst, kirjaviis muutmata Wirre tagga seises seäl 3 suurt laewa hankr(u) peal 5 menuti ja üks tund olli arro orrissares ülle merre kurresaares Jubba olli kuulda posti kellad kaugeld näigse surred tõllad inglis manni massinad keik wirre tahha tullewad Keik need surde linna sagsad rudda vaad keik senna minna kurre sare kinla linna sääl ollid sured padda reid kinlad et naad oidwad meid

Tusti talus tehtud tekst (Joosep Tuust, 1908–1976, Ridasi k, pärit Tusti k. Salvestanud I. Rüütel ja O. Kiis Tusti külas 1975. EKM ERA RKM, Mgn II 2690 a) Viire takka tulevad kolm Ranna Krõõda masinad, neil kõigil suitsutorud pial, vaat, kolmsuurt laeva seisvad sial.

Allikad

• Päritud laul. "Viire takka". Lauri Õunapuu. Laulu "Viire takka" sünnilugu Vikerraadio saates "Huvitaja". 17. aprill 2019.

Välislingid

• [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/muhu/ee/14-viire-takka Muhu rahvamuusikat,

laulumänge ja tantse]. EKM Teaduskirjastus, 2018

• Juhan Zeigeri ümber tehtud laulutekst
• Viire Takka J. Zeigeri töötluses
• "Viire takka" loost "Päritud laulu" saatelõigus
• Muhu Tusti küla taludest ja elanikest