Mihhail Zinovjev
Mihhail Aleksejevitš Zinovjev (vene Михаил Алексеевич Зиновьев; 19. veebruar 1838 – 2. detsember 1895 Gattšina) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Ta õppis Mihhaili suurtükiväekoolis, alustas 1855 sõjaväeteenistust, oli 1864 kuni 1870 staabiohvitser Moskva sõjaväeringkonna suurtükiväes. Osales suurtükiväeohvitserina Vene-Türgi sõjas (1877–1878), mille ajal ülendati kindralmajoriks. 28. detsembril 1884 määrati Siedlce kuberneriks Poolas ja oli juba 9. maist 1885 kuni 2. detsembrini 1895 Vene keisri Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner. 1887. aastast kindralleitnant.[1][2]
1887 selgitas ta Riia Läti Seltsile: "...meie jaoks saavad eestlased ja lätlased kasulikuks ainult siis, kui neist saavad venelased".[3]
1891 avati tema initsiatiivil Riias Daugava jões asuval Lucavsala saarel 6 meetri kõrgune Soome graniidist monument Põhjasõjas hukkunud Vene sõduritele.[4][5]
2. juulil 1894 pani ta Väikese väina tammiehituse komitee esimehena Orissaare lähedal Kinda laiu rannas nurgakivi Muhu saart Saaremaaga ühendavale tammile.[6]
Kuberner Zinovjev suri 2. detsembril 1895 teel Peterburist Riiga Gattšina jaama perroonil südamerabandusse ning järgmisel aastal valminud väinatammi avasid 1896. aasta 15. juulil tema asemel juba Zinovjevi lesk ja Liivimaa uus kuberner Vladimir Surovtsev. Tammi hakati nimetama Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm).[7]
Autasud muuda
- Püha Vladimiri ordeni IV järk (1868)
- Püha Georgi ordeni IV järk, № 7145, (11. veebruar 1869)
- Püha Vladimiri ordeni III järk (1878)
- Püha Stanislavi ordeni I järk (1878)
- Püha Anna ordeni I järk (1883)[8]
Publikatsioonid muuda
- Осада Ура-Тюбе и Джизага. Воспоминание об осенней экспедиции 1866 г. в Туркестанской области.(Сент.- окт. Переход из Ташкента в Hay. Взятие крепостей Ура-Тюбе и Джизак. Возвращение в Ташкент. Вооружение отряда, походный быт. Природа Средней Азии. Города Бухарского ханства.)- Russkii Vestnik (Русский вестник), 1868, т. 74, № 3, lk. 128-182; № 4, lk. 313-359; т. 75, № 5, lk. 71-123; № 6, lk. 333-370. Lisad, muudatused: Русский вестник, 1868, т. 76, № 7, lk. 295-300.
- Записка г. Лифляндского губернатора генерал-лейтенанта Зиновьева по вопросу о переустройстве земских учреждений в Прибалтийских губерниях.
- Untersuchung über die landschaftliche Organisation des livländischen Gouvernements : eine Studie / von M. A. Sinowjew ; autorisierte Übersetzung aus dem Russischen ; Herausgeber und Redacteur Arnold v. Tideböhl, Riga 1895
- Опыт исследования земского устройства Лифляндской губернии., Riia, 1895
- Лудмер, Яков Иванович: Феодальное земство : Ответ г. Зиновьеву на его "Опыт исследования земского устройства Лифляндской губернии", Peterburi, 1895; teavik Mihhail Zinovjev E-kataloogis ESTER
- Труды покойного Лифляндского губернатора М. А. Зиновьева., Riia, 1906; teavik Mihhail Zinovjev E-kataloogis ESTER
Viited muuda
- ↑ Некролог: ЗИНОВЬЕВ Михаил Алексеевич
- ↑ Генерал-губернаторства
- ↑ Peteris Cedrins: lettonica.blogspot.com: On "The History of Russians in Latvia" at Wikipedia
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2010. Vaadatud 28. juunil 2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ letonika.lv: Piemineklis Lucavsalā krievu karavīriem
- ↑ Katrin Soe: Väinatamm ehk Zinovjevi sild[alaline kõdulink], Äripäev, 27. august 2004
- ↑ Mihkel Kampmann: Koolilugemise raamat II: 112. Kuresaare maakond, lk.147
- ↑ "regiment.ru: Зиновьев Михаил Алексеевич". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2011. Vaadatud 28. juunil 2009.
| Eelnev Dmitri Moskvin |
Siedlce tsiviilkuberner 1884–1885 |
Järgnev Jevgeni Subbotkin |
| Eelnev Asekuberner Hermann von Tobiesen |
Liivimaa tsiviilkuberner 1885–1895 |
Järgnev Asekuberner Aleksandr Bulõgin |