Hiiumaa laidude maastikukaitseala
Hiiumaa laidude maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis haldab enamikku Hiiumaast kagus asuvaid laide.
Kaitseala suuremad laiud on Saarnaki, Hanikatsi, Kõverlaid, Ahelaid, Vareslaid, Kõrgelaid, Hanerahu, Langekare ja Öakse.
Heinlaid ja Kaevatsi laid kaitseala koosseisus ei ole, sellele vaatamata loetakse neid Hiiumaa laidude hulka kuuluvaiks.
Sihtkaitsevööndid
muudaSihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
Hiiumaa laidude maastikukaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit.
Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevöönd
muudaSihtkaitsevööndisse kuuluvad Valgekare, Väike Pihlakare, Suur Pihlakare, Hoburahu, Sitakare, Paerahu, kaks Silmarahu, Kuivarahu ja Juhanirahu; samuti veeala, mille piir kulgeb mööda järgmisi geodeetilisi jooni: kinnistu Salinõmme (A33) idanurgast punkti 58° 49' 55" N, 22° 58' 09" E (6521860-440474), sealt punkti 58° 49' 47" N, 22° 58' 33" E (6521594-440848), sealt asimuudil 180° Öakse laiu põhjarannikuni, edasi mööda Öakse laiu rannajoont lääne suunas Öakse laiu läänenurgani, sealt Auklaiu idanurka, edasi mööda Auklaiu põhjarannikut Auklaiu läänenurgani, sealt Salinõmme poolsaare kagunurka ning edasi mööda Salinõmme poolsaare idarannikut kuni kinnistu Salinõmme (A33) idanurgani.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel ning 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta. Salinõmme küla elanikel on Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndi veealalt lubatud aasta ringi läbi sõita.
Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevöönd
muudaHanikatsi salumetsa nimetatakse ka Lepana salumetsaks.
Sihtkaitsevööndisse kuulub Hanikatsi laiu osa, mis jääb põhja poole mõttelisest sirgest, mis ühendab Püskuma otsa põhjatippu Hanikatsi laiu idarannikul Kajuna nina läänetipuga Hanikatsi laiu läänerannikul.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel ning tähistatud jalgrajal ning ülejäänud Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.
Agariku sihtkaitsevöönd
muudaSihtkaitsevööndisse kuulub veeala, mille piir kulgeb mööda Hanikatsi laiu rannajoont Rootsimaa nina lõunatipust Tiigi sääre läänetipuni ning on edasi kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: Tiigi sääre läänetipust Hanikatsi laiul punkti 58° 46' 40" N, 23° 00' 00" E (6515794-442161), sealt punkti 58° 45' 20" N, 23° 00' 00" E (6513319-442124), sealt punkti 58° 45' 20" N, 23° 03' 03" E (6513277-445065) ning sealt Rootsimaa nina lõunatippu Hanikatsi laiul.
Sihtkaitsevöönd loodi selleks, et säilitada 6-7 meetri sügavuses vees kasvava punavetika tüüpiline kasvupaik, samuti kaitsta merepõhjataimi, eeskätt meriheina.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel ning läbisõidul väikelaevaga.
Laidelahe sihtkaitsevöönd
muuda- Pikemalt artiklis Laidelahe sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Ahelaid, Kõverlaid, Hanerahu, Ankrurahu, Aherahu ja Hülgerahu ning neid ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58° 45' 32″ N, 23° 10' 09" E punkti 58° 45' 09" N, 23° 11' 39" E, sealt punkti 58° 43' 54" N, 23° 07' 15" E, sealt punkti 58° 44' 41" N, 23° 05' 32" E ja sealt punkti 58° 45' 32" N, 23° 10' 09" E.
Kaitseala kaitse-eeskirjas on mainimata Luigerahu ja Kajakarahud, sest need alad on kõrgvee korral vee all.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel. Muudel puhkudel võivad inimesed sihtkaitsevööndis viibida 15. juulist kuni 15. septembrini kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul ja 1. jaanuarist 10. veebruarini kaitseala valitseja nõusolekuta.
Langekare sihtkaitsevöönd
muudaLangekare sihtkaitsevööndisse kuulub Langekare saar ning seda ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58° 48' 20" N, 23° 08' 17" E punkti 58° 48' 20" N, 23° 08' 40" E, sealt punkti 58° 48' 12" N, 23° 08' 40 "E, sealt punkti 58° 48' 12" N, 23° 08'17" E ja sealt punkti 58° 48' 20" N, 23° 08' 17" E.
Inimeste viibimine on lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel. Muudel puhkudel võivad inimesed sihtkaitsevööndis viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni.
Salinõmme soolaku sihtkaitsevöönd
muudaSihtkaitsevööndisse kuuluvad Pühalepa vallas Putkaste metskonna kvartalid 156, 157, 158, 159, 163, 164, 165, 166, 167 ning veeala, mille piir kulgeb Milgi kraavi suudmest mööda nimetatud kraavi mõttelist sirgjoonelist idasuunalist pikendust ida suunas kuni ristumiseni Putkaste metskonna kvartali 165 kagupiiri mõttelise sirgjoonelise edelasuunalise pikendusega ning edasi mööda seda kirde suunas kuni Putkaste metskonna kvartali 165 kagunurgani ning edasi mööda rannajoont kuni Milgi kraavi suudmeni.
Laidude sihtkaitsevöönd
muudaSihtkaitsevööndisse kuuluvad Pühalepa vallas Auklaid, Öakse laid, Saarnaki laid ja seda ümbritsev kaitsealale jääv veeala koos sealsete laidude ja rahudega, Hanikatsi laid maa osas, mis ei kuulu Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndisse ja seda ümbritsev veeala 50 meetri ulatuses (välja arvatud Agariku sihtkaitsevööndisse kuuluv veeala), Vareslaid ja Varesrahu ning neid ümbritsev kaitsealale jääv veeala, Kõrgelaid ja seda ümbritsev kaitsealale jääv veeala.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel. Muudel puhkudel võivad inimesed sihtkaitsevööndis viibida:
- Öakse laiul 1. juulist 15. juulini kaitseala valitseja nõusolekul ning 15. juulist kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta
- Auklaiul 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta
- Teistel Laidude sihtkaitsevööndi laidudel ning neid ümbritseval veealal jääkatte lagunemisest jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta.
Ajalugu
muudaHiiumaa rajooni TSN Täitevkomitee otsustas 28. mail 1958 võtta looduskaitse alla Hanikatsi laiu, Vareslaiu, Kõrgelaiu ja Kõverlaiu. Hiiumaa rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962 otsusega moodustati Hiiumaa kaguosa laidudel Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogiline keeluala. Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsustas 26. oktoobril 1971 moodustada Hiiumaa laidude riikliku maastikukaitseala, mis 27. oktoobril 1998 nimetati Hiiumaa laidude maastikukaitsealaks. Keskkonnaminister Heiki Kranichi määrusega likvideeriti 1. aprillist 2002 maastikukaitseala administratsioon. 1. aprillist 2002 hakkas kaitseala haldama Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, mis omakorda likvideeriti 1. jaanuaril 2006 Riikliku Looduskaitsekeskuse loomisega. Osad kaitsekohustused võttis 2006 üle Keskkonnateenistus ning peale Riikliku Looduskaitsekeskuse likvideerimist asusid kaitseala haldama Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Maastikukaitseala administratsiooni keskus asus Salinõmme külas. Maastikukaitseala juhatajad olid 1972–1996 Tiit Leito ja 1996–2002 Andres Miller.
Välislingid
muuda- Hiiumaa laidude maastikukaitseala
- Riigi Teataja: kaitse-eeskirja ja välispiiri kinnitamine
- Riigi Teataja: Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
- Andres Miller: Minu esimene aasta laidudel. Kaitseala Teataja.
- Keskkonnaministri määrus 24. jaanuarist 2002.