Ava peamenüü

Kaevatsi laid on 1,24 km² suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus. Laid asub Sarve küla territooriumil.

Kaevatsi laid
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 49′ 5″ N, 23° 4′ 20″ E
Pindala 1,24 km²[1]
Rannajoone pikkus 10,8 km
Kõrgeim koht
7,7 m üle merepinna
EE Kaevatsi laid.png

Sisukord

NimiRedigeeri

1564 on laidu nimetatud Kwiste, 1565 Caesthe, 1576 oli laiul peremeheks Kaiatze Matz up Swinholm, 1586 Kaatzholm, 1656 Kayetze ja 1708 Kaiuatzelayd. [2]

Paul Ariste arvates tuletub laiu nimetus nimisõnast 'kaev' või tegusõnast 'kaevama'. Lauri Kettunen pakkus, et laiu nimi tuletub sõnast 'kaevand'.

AsukohtRedigeeri

Kaevatsi asub Sarve poolsaarest 400 meetri kaugusel. Laiu ja Hiiumaa vahel on madal meri, vahemaad on võimalik jalgsi läbida. Kaevatsi asub Saarnaki ja Heinlaiu vahel; Saarnaki jääb 2,7 km läände ja Heinlaid 2,4 km itta. Hanikatsi laid jääb 2,7 km lõuna-edelasse.

Kaevatsi ümber paiknevad väiksemad rahud (Võrkrahu, Paasrahu). Põtkurahu on Kaevatsi laiuga liitunud. Laid on sirpja kujuga, läänerannik on sopiline.

Kaevatsi ja Saarnaki varjus asub Sarve sadam.

Rohuküla–Heltermaa laevateelt vaadates sulandub saar Hiiumaaga ühte.

LoodusRedigeeri

Kaevatsit katab valdavalt kadastik, samuti leidub metsa ja võsa.

Laid ulatub põhjaosas kuni 7,7 meetrit üle merepinna.

Kaevatsi ja lähedalasuvad rahud arvatakse küll Hiiumaa laidude hulka, kuid ei kuulu Hiiumaa laidude maastikukaitsealasse.

2015. aastal sattus saarele hunt ja murdis seal lambaid.[3]

Kaevatsi laid kuulub Väinamere hoiualasse.

InimtegevusRedigeeri

Kirjalikes allikates on Kaevatsi laidu mainitud esmakordselt 1564 oli Kaevatsil kaks talu,[4].

1780. aastatel[4] (teistel andmetel 1778) oli Kaevatsil kohaliku tähtsusega paemurd.

1970 elas saarel 7 elanikku. 1974 jäi Kaevatsi püsielanikest tühjaks.[5] Hooned on säilinud.

Saarel töötas tuuleveski.

Sarnaselt Saarnaki laiu Saarnakite ja Hanikatsi laiu Hanikattidega kandsid (ja kannavad) laiult pärit inimesed perekonnanime Kaevats.

ViitedRedigeeri

  1. Kaevatsi laid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 1. juulil 2019.
  2. Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010.
  3. "Hiiumaal saab väljaspool jahihooaega küttida kaks hunti". ERR Uudised, 28. august 2015.
  4. 4,0 4,1 Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 93–95
  5. Riiklik Looduskaitsekeskus: Hiiumaa laiud

VälislingidRedigeeri