Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel on Väinamere laiust; Tõstamaa lahe laiu kohta vaata Heinlaid (Tõstamaa laht)

Heinlaid on 149 hektari suurune laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus.

Heinlaid
Heinlaid pildistatuna Heltermaa sadamast
Heinlaid pildistatuna Heltermaa sadamast
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 49′ 58″ N, 23° 7′ 34″ E
Pindala 1,49 km²[1]
Rannajoone pikkus 7,54 km
Kõrgeim koht
2,7 m üle merepinna
Elanikke
6 (1.01.2019)
4 in/km²
EE Heinlaid.png

Rahvastikuregistri andmetel elas Heinlaiul 2018. aastal püsivalt kokku kuus inimest.[viide?] Valitsus arvas 2019. aastal Heinlaiu väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt igakuiselt vähemalt viis elanikku.[2][3][4]

NimiRedigeeri

 
Täpsem asukohakaart
 
Hägusalt on näha Heinlaiu siluett

Heinlaiu nimi tuleb sellest, et seda on pikka aega heinamaana kasutatud. Esmakordselt mainiti laidu 1620. aastal (Hainalaidzholm). August Wilhelm Hupel nimetas 1782 saart Heinalaid. [5]

AsukohtRedigeeri

Heltermaa asub 5 kilomeetrit loodes, Hiiumaa idatipp Sarve poolsaarel 2,5 kilomeetrit läänes, Vormsi 13 kilomeetrit põhjas ja Rohuküla 18 kilomeetrit kirdes-idas. Heltermaa–Rohuküla laevatee möödub laiust 3 kilomeetri kauguselt põhja poolt.

Kaevatsi laid jääb Heinlaiust 2,3 kilomeetrit läände, teised Hiiumaa laiud läände, edelasse ja lõunasse, sealhulgas lähemad saared Rauarahu 0,9 kilomeetrit lõunasse ja Langekare 2,4 kilomeetrit lõunasse. Hõralaid asub 7 kilomeetrit loodes ja Vohilaid 8,3 kilomeetrit loodes.

Väiksemaid rahusid ja karesid leidub ka saarele ligemal.

LoodusRedigeeri

Heinlaid on Hiiumaa laidudest suurim. Saart katavad valdavalt männik, mis hakkas kasvama 19. sajandi lõpus, ja niidud. Eestis harva esineval männipuisniidul kasvavad näiteks aasnelk, asparhernes ja emaputk[6].

Saare aluspõhi koosneb Raikküla lademe lubjakivist. Pinnakate on väga õhuke.

Saarel pesitseb merikotkas.[7]

InimtegevusRedigeeri

Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige lammaste või veiste) karjamaana ning heinamaana. 18. sajandi ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. Põllud olid Heinlaiul sama sajandi keskel.[8]

Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee, siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole, kus sügavam ja ühtlasem merepõhi võimaldab tekkida ühtlasemal jääkattel. Sedasi on toimitud nii 2003.[9], 2006.[10] kui ka 2011. aastal[11].

12. veebruaril 2003 toimus Heinlaiu juures liiklusõnnetus, kus jäätrassil kaotas juhitavuse ning paiskus kummuli sõiduauto.[12]

ViitedRedigeeri

  1. Heinlaid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 29. juunil 2019.
  2. Valitsuse 24.1.2019 istungi kommenteeritud päevakord
  3. Valitsuse istungi kokkuvõte, 24. jaanuar 2019.
  4. Väikesaarte nimistu. Vabariigi valitsuse määruse eelnõu. (Kasutatud 24.1.2019)
  5. Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2010.
  6. Heinlaid. – ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 2. köide, E-herm. Tallinn, 1970, lk 538
  7. Tiina Peil, Urve Ratas, Elle Roosaluste. Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007 (pdf), lk 63, vaadatud 10.01.2009.
  8. Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 95
  9. Urmas Lauri. "Täna (reedel) võidakse jäätee taas avada". Hiiu Leht, 13.03.2003.
  10. Veljo Kuivjõgi. "Teedevalitsus loodab jääteede kestmist aprillini". Meie Maa, 25.03.2006.
  11. "Jäätee sulas 2 km lühemaks". Hiiu Leht, 18.03.2011.
  12. Urmas Lauri. "Joomane pea ja uljas sõidustiil paiskas auto jääteel kummuli". Hiiu Leht, 13.02.2003.