Langekare
Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres. Langekare kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Langekare sihtkaitsevööndisse.
| Langekare | |
|---|---|
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 48′ 16,8″ N, 23° 8′ 30,3″ E |
| Pindala | 0,9 ha[1] |
| Rannajoone pikkus | 540 m |
| Kõrgeim koht |
2,5 m üle merepinna |
 | |
Nimi muuda
Asend muuda
Langekare asub Hiiumaast kagus ja Heinlaiust 3 kilomeetrit lõunas.
Loodus muuda
Saar paikneb merest välja ulatuval paekivist aluspõhjal.
Langekare on pindalalt sama suur kui Hanerahu ning sarnaneb mõnevõrra sellega taimestiku ja klibuse ranna poolest.
Taimed muuda
1999. aasta seisuga oli Langekarelt leitud 51 liiki soontaimi.[3] Muuhulgas kasvavad saarel harilik türnpuu, mage sõstar, koer-kibuvits, põldmurakas, harilik pihlakas, harilik lodjapuu, koirohi, merikapsas, kõrvenõges.
2004 oli soontaimede nimestikus 54 liiki, kusjuures lisandusid rihu-peenlook, roog-aruhein ja valge pusurohi.[4] 2007. aastal on märgitud esmakordse leiuna valget pusurohtu (leitud ka 2004), longus põisrohtu ja humallutserni.[5] Viimane liik loeti uueks ka 2008. aastal, mil lisandusid kaks liiki, harilik nõiahammas ja humallutsern.[6] Arvestades seda, et mõned taimed on välja toodud uutena mitmel aastal ning 2005. ega 2006. aastal loendust ei toimunud, on Langekare soontaimede nimestikus 57 liiki.
Samblaid Langekarel ei leidu.[7]
Samblikud muuda
2004. aasta seisuga on saarelt leitud 27 samblikuliiki.[8]
Linnud muuda
Eraldatuse tõttu on Langekare hea pesitsuspaik lindudele. 2002. aastani pesitses saarel hulgaliselt kormorane,[9] kes on mitmed linnu- ja taimeliigid (näiteks kõik samblad) välja tõrjunud.
Linnud sulgivad sageli saare ümber meres, eriti Langekare ja Kõverlaiu vahel. Kohatud on näiteks 2002. aastal 700 sõtkast, kühmnokk-luikesid[10] ning 2003. aastal 120 hallhane.[11]
Loomad muuda
Ükski imetaja saarel püsivalt ei ela. Talviti külastavad kõiki Hiiumaa laide näiteks kährikud ja rebased. Saare ümber meres võib kohata hall- ja viigerhülgeid.
Inimtegevus muuda
Laiul on lubatud viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni, teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Langekare Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 22. juulil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010.
- ↑ Elle Roosaluste (1999). "Langekare soontaimede nimestik" (PDF). PDF-fail. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 31. jaanuaril 2004.
- ↑ Elle Roosaluste (2004). "Langekare soontaimede nimestik". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Elle Roosaluste. "Väinamere põhjaosa 2007. aasta mereekspeditsiooni aruanne". DOC-fail.[alaline kõdulink]
- ↑ Elle Roosaluste. "2008. aasta mereekspeditsiooni aruanne: taimed ja elupaigad". DOC-fail.[alaline kõdulink]
- ↑ Loore Ehrlich. "2004. aasta ekspeditsiooni sammalde aruanne". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Inga Jüriado, Ave Suija (2004). "Väinamere laidude lihhenofloora (liikide nimestik)". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Andres Miller (24. november 2004). "Aruanne ekspeditsiooni teostamise kohta 2004. a Väinamere põhjaosa väikesaartele ja merealadele". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Aivar Leito, Tiit Leito. "2002. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
- ↑ Aivar Leito, Tiit Leito. "2003. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
Kirjandus muuda
- Tiit Leito. Vaikuse värvid, Tartu 1994.
Välislingid muuda
- Langekare Eesti looduse infosüsteemis
- Video Langekarest "Osooni" saates