Ava peamenüü

Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres. Langekare kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Langekare sihtkaitsevööndisse.

Langekare
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 48′ 21″ N, 23° 9′ 3″ E
Pindala 9 ha[1]
Rannajoone pikkus 540 m
Kõrgeim koht
2,5 m üle merepinna
Kaart Heltermaalt Vareslaiuni.png

Sisukord

NimiRedigeeri

Saart on 1770 mainitud kui Langokari ja 1855 Langekarre. [2]

AsendRedigeeri

Langekare asub Hiiumaast kagus ja Heinlaiust 3 kilomeetrit lõunas.

LoodusRedigeeri

Saar paikneb merest välja ulatuval paekivist aluspõhjal.

Langekare on pindalalt sama suur kui Hanerahu ning sarnaneb mõnevõrra sellega taimestiku ja klibuse ranna poolest.

TaimedRedigeeri

1999. aasta seisuga oli Langekarelt leitud 51 liiki soontaimi.[3] Muuhulgas kasvavad saarel harilik türnpuu, mage sõstar, koer-kibuvits, põldmurakas, harilik pihlakas, harilik lodjapuu, koirohi, merikapsas, kõrvenõges.

2004 oli soontaimede nimestikus 54 liiki, kusjuures lisandusid rihu-peenlook, roog-aruhein ja valge pusurohi.[4] 2007. aastal on märgitud esmakordse leiuna valget pusurohtu (leitud ka 2004), longus põisrohtu ja humallutserni.[5] Viimane liik loeti uueks ka 2008. aastal, mil lisandusid kaks liiki, harilik nõiahammas ja humallutsern.[6] Arvestades seda, et mõned taimed on välja toodud uutena mitmel aastal ning 2005. ega 2006. aastal loendust ei toimunud, on Langekare soontaimede nimestikus 57 liiki.

Samblaid Langekarel ei leidu.[7]

SamblikudRedigeeri

2004. aasta seisuga on saarelt leitud 27 samblikuliiki.[8]

LinnudRedigeeri

Eraldatuse tõttu on Langekare hea pesitsuspaik lindudele. 2002. aastani pesitses saarel hulgaliselt kormorane,[9] kes on mitmed linnu- ja taimeliigid (näiteks kõik samblad) välja tõrjunud.

Linnud sulgivad sageli saare ümber meres, eriti Langekare ja Kõverlaiu vahel. Kohatud on näiteks 2002. aastal 700 sõtkast, kühmnokk-luikesid[10] ning 2003. aastal 120 hallhane.[11]

LoomadRedigeeri

Ükski imetaja saarel püsivalt ei ela. Talviti külastavad kõiki Hiiumaa laide näiteks kährikud ja rebased. Saare ümber meres võib kohata hall- ja viigerhülgeid.

InimtegevusRedigeeri

Laiul on lubatud viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni, teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Langekare Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 22. juulil 2019.
  2. Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010.
  3. Elle Roosaluste. "Langekare soontaimede nimestik". (PDF-fail). 1999.
  4. Elle Roosaluste. "Langekare soontaimede nimestik". (DOC-fail). 2004.
  5. Elle Roosaluste. "Väinamere põhjaosa 2007. aasta mereekspeditsiooni aruanne". (DOC-fail).
  6. Elle Roosaluste. "2008. aasta mereekspeditsiooni aruanne: taimed ja elupaigad". (DOC-fail).
  7. Loore Ehrlich. "2004. aasta ekspeditsiooni sammalde aruanne". (DOC-fail).
  8. Inga Jüriado, Ave Suija. "Väinamere laidude lihhenofloora (liikide nimestik)". (DOC-fail). 2004.
  9. Andres Miller. "Aruanne ekspeditsiooni teostamise kohta 2004. a Väinamere põhjaosa väikesaartele ja merealadele". 24. november 2004.
  10. Aivar Leito, Tiit Leito. "2002. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". (DOC-fail).
  11. Aivar Leito, Tiit Leito. "2003. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". (DOC-fail).

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri