Lääne maakond

Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Läänemaa.

Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas. Hõlmab ajaloolise Läänemaa põhjaosa.

Lääne maakond


Pindala: 1816 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 20 444 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,3 in/km²
Maakonnalinn: Haapsalu
Lääne County in Estonia.svg

Naabermaakonnad on kirdes Harju maakond, idas Rapla maakond, lõunas Pärnu maakond, edelas Saare ja läänes Hiiu maakond.

Maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald ja Vormsi vald.

LoodusRedigeeri

 
Allikajärve lõkkekoht

Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti Lääne-Eesti madalikule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed (Haapsalu laht, Matsalu laht, Rame laht) ja poolsaared (Noarootsi poolsaar, Puise poolsaar). Suuremad saared on Vormsi saar ja Osmussaar, neile lisandub ligi 300 Väinamere laidu (Pasilaid, Hobulaid, Rukkirahu, Sõmeri, Liialaid, Tauksi, Kumari). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2%. Kõrgeim punkt merepinnast on Pikajala mägi – 60 m.

Kokovkin (1998) eristab seal 8 esilekerkivat maastikuüksust:[3]

  1. Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond.
  2. Vormsi–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteersed oosid.
  3. Kullamaa–Martna–Taebla piirkond.
  4. Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond.
  5. Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega.
  6. Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega.
  7. Soontagana piirkond, mida ilmestavad moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad.
  8. Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas.

Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast.[4]

Kaitstav loodusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lääne maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend

Läänemaa territooriumil asub Matsalu rahvuspark.

VeekogudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lääne maakonna veekogude loend

Lääne maakonna veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda ja jagunevad Matsalu ja Harju alamvesikonna vahel. Maakonnas on loendatud 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.[5]

Suurim jõgi on Kasari jõgi (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on Sutlepa meri (203,3 ha). Järverohkeimad alad on Nõva rannikupiirkond, Läänemaa Suursoo piirkond ja Noarootsi keskosa (endine Silmeni väin). Enamik Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved).

MerealadRedigeeri

Lahed, väinadRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lääne maakonna mereosade loend

SaaredRedigeeri

  Pikemalt artiklis Lääne maakonna saarte loend

Kohalikud omavalitsusedRedigeeri

 
Läänemaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi
 
Lääne maakonna omavalitsusüksused enne 2013. aastat

Lääne maakonnas on 3 omavalitsusüksust:

Linn
Haapsalu linn
Vallad
Lääne-Nigula valdVormsi vald

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive 4,04‰. 87,80% elanikest oli eestlased ja 9,03% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr[6] oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km².[7]
24 569 (1.01.2012, arvestatud rännet)[8] Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5%.[7]

AsustusüksusedRedigeeri

Lääne maakonnas on 1 linn, 5 alevikku ja 185 küla.

Linnad
Haapsalu
Alevikud
PalivereParalepaRistiTaeblaUuemõisa

AjaluguRedigeeri

Varasema ajaloo kohta vaata artiklitest Läänemaa, Haapsalu kreis ja Haapsalu rajoon

 
Eesti haldusjaotus (1925)

Läänemaa Lääne kreisi kuulusid Eestimaa kubermangus: Märjamaa kihelkond, Kullamaa kihelkond, Vigala kihelkond, Kirbla kihelkond, Mihkli kihelkond, kreisilinn Haapsalu, Haapsalu kihelkond, Ridala kihelkond, Martna kihelkond, Lihula kihelkond, Karuse kihelkond, Hanila kihelkond, Varbla kihelkond, Lääne-Nigula kihelkond, Noarootsi kihelkond, Vormsi saarel Vormsi kihelkond ja Hiiumaal Pühalepa kihelkond, Käina kihelkond, Reigi kihelkond, Emmaste kihelkond.

 
Lääne maakond, 1926. aasta kaardil
 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Lääne maakonnas: Haimre vald, Jõgisuu vald, Kalju vald, Kolovere-Kalju vald, Luiste vald, Massu vald, Paadremaa vald, Paatsalu vald, Palivere vald, Paslepa vald, Saulepi vald, Sinalepa vald, Sooniste vald, Sutlepa vald, Vaikna vald, Veltsa vald, Võnnu vald ning moodustati: Asuküla vald, Emmaste vald, Karuse vald, Kirbla vald, Kullamaa vald, Kõrgesaare vald, Käina vald, Lihula vald, Martna vald, Märjamaa vald, Noarootsi vald, Oru vald, Piirsalu vald, Pühalepa vald, Ridala vald, Riguldi vald, Taebla vald, Varbla vald, Velise vald, Vigala vald, Vormsi vald.

  Pikemalt artiklites 1939. aasta vallareform, Eestis 1939 kaotatud valdade loend ja Eesti valdade loend (1939)

Praegune Lääne maakond loodi 1. jaanuaril 1990 seoses maakondade taastamisega, kui Haapsalu rajoon nimetati ümber Haapsalu maakonnaks. Lääne maakonna nime sai maakond 19. veebruaril 1990.

Maakonna piirid muutusid mõneti Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal, kui Hanila vald ja Lihula vald liideti Lääneranna vallaga, mis jäi Pärnu maakonda.

HaridusajaluguRedigeeri

ÕpetajakoolitusRedigeeri

20. sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all Uuemõisas Läänemaa Õpetajate Seminar. 1950ndatel avati Haapsalu Pedagoogiline Kool. Õpetajakoolitus Läänemaal käivitati kolmandat korda 1998. aastal, kui alustas tegevust Haapsalu Kolledž, mis hakkas pakkuma ülikooliharidust ja Lääne regiooni haridustöötajatele täienduskoolitust.

Lääne maavanemadRedigeeri

VaatamisväärsusedRedigeeri

ArheoloogiamälestisedRedigeeri

Kivikalmed:

Ohverduskohad:

Muinaslinnused:

Pelgupaigad Uplinn

ArhitektuurimälestisedRedigeeri

Kirikud:

Mõisad:

Kivilinnused:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet
  3. Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14
  4. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 68
  5. Keskkonnaregister
  6. 2007.-2009. libisev keskmine
  7. 7,0 7,1 Statistikaameti koduleht
  8. Statistikaameti koduleht
  9. http://online.le.ee/2011/12/15/innar-maesalu-asub-tanasest-maavanemana-ametisse/

VälislingidRedigeeri