Ridala kihelkond

Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Ridala kirik

Piirkonna ajalugu

muuda
 
Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Ridala kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Roethel in Wiek) rajati arvatavasti aastail 12201230, tänapäeval kattub see umbes 90% ulatuses endise Ridala valla territooriumiga. Kihelkonna maadel asub ka Läänemaa keskus Haapsalu (Hapsal). Enne seda moodustas Ridala kirikukihelkonna ala osa Ridala muinaskihelkonna territooriumist (esmamainitud 1215. aastal).

Kihelkonnakirik oli Ridala kirik.

Muinaskihelkond hõlmas peale hilisema kirikukihelkonna ka Lääne-Nigula, Martna ja Noarootsi kihelkonna ala. Asustus oli suhteliselt tihe, teada on ka linnuste olemasolu (Tubrilinn). 1215. aastal tehti Ridalasse ristisõdijate rüüsteretk. Ridala kirikukihelkond kuulus Saare-Lääne piiskopkonda. Aastatel 12601270 rajati Haapsalu piiskopilinnus, selle kõrvale tekkis Haapsalu linn. Enne Liivi sõda on teada Uuemõisa piiskopimõis, Kiltsi mõis, Ungru mõis ja Võnnu mõis. 14. ja 15. sajandil asus rannikule elama rootslasi. Kihelkonnakooli kohta on teateid 1788. aastast. 19. sajandi lõpus rajati baptisti kogudusi ja Mäemõisa õigeusu kirik.

Ridala kihelkonna mõisad

muuda

Ridala kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 3 karjamõisat.

Ridala kihelkonna vallad

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 104–105.
  2. Ridala kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Välislingid

muuda