Ava peamenüü

Kullamaa vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950.

Vald moodustati senise Vaikna valla maa-alast; senise Luiste valla Teenuse küla ja asundus ning Urevere, Nõmme, Huugi ja suurema osa Luiste külade piirkondadest; senise Jõgisoo valla maa-alast; senise Kolovere-Kalju valla maa-alast, välja arvatud Tõlva ja Nikre talude maa-alad ning osa Piirsalu metskonna Rõuma metsandiku kvartaali nr. 3 maa-alast; senise Sooniste valla lõunapoolse lahusosa maa-alast ja valla põhjapoolse lahusosa Soosaare küla piirkonnast; senise Vigala valla Jõeäärse küla Paisuotsa-Hansu nr. 251, Paisuotsa-Jüri nr. 252, Toomajaagu nr. 253 ja Toomajaagu-Viiu nr. 254 talude maa-aladest; senise Kirbla valla Muhu nr. A-47 talu ja Vigala metskonna Selja metsandiku kvartaali nr. 1 maa-aladest; senise Märjamaa valla Kaasiku nr. A-9 ja Metsavahi nr. A-10 talude ning Märjamaa metskonna Sooniste metsandiku kvartaalide nr. 21, 22, 23, 29 ja osa kvartaali nr. 28 maa-aladest.[1]

1. aprillil 1939 oli vallas 4971 elanikku.

14. detsembril 1939 valiti vallavanemaks August Roomet ja määrati tema palgaks 50 krooni kuus[2].

1945 septembris moodustati Kullamaa vallas Kullamaa külanõukogu keskusega Kullamaa külas, Leevre külanõukogu keskusega Sooniste asunduses, Liivi külanõukogu keskusega Liivi asunduses, Teenuse külanõukogu keskusega Teenuse asunduses ja Vaikna külanõukogu keskusega Üdromaa külas.[3] 1950. aastal Kullamaa vald likvideeriti ja selle alad arvati Märjamaa rajooni koosseisu.[4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. Kullamaa vallavanemaks A. Roomet. Rahvaleht, 15. detsember 1939, nr. 295, lk. 8.
  3. Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501
  4. Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114