Kullamaa kihelkond
Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Kullamaa kihelkonna mõisad Redigeeri
Kullamaa kihelkonnas paiknes 27 mõisat: 1 kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ning 3 mõisa staatuse minetanud mõisat ja 5 karjamõisat.
- Kullamaa kirikumõis (Pastorat Goldenbeck)
- Idova mõis (Idowa) Jõgisoo kõrvalmõis
- Jõgisoo mõis (Joeggis, Jöggis) varasem rüütlimõis, 1913. aastast poolmõis
- Kasenurme mõis (Kassenorm) Käända kõrvalmõis
- Kalju mõis (Kaljo, Groß-Kaljo) rüütlimõis
- Kohatu mõis (Kohhat) rüütlimõis
- Koluvere mõis (Schloß Lode) rüütlimõis
- Kuijõe mõis (Kuijöggi) varasem rüütlimõis, hiljem oli minetas mõisa staatuse
- Käända mõis/Soosalu mõis (Kaenda, Sosal) rüütlimõis
- Kääsla mõis (Käsal) Loodna kõrvalmõis
- Kütke mõis (Kütke) Kohatu kõrvalmõis
- Leevre mõis (Lewer) Sooniste kõrvalmõis
- Leila mõis (Leilis) varasem Kalju kõrvalmõis, hiljem oli minetas mõisa staatuse
- Liivi mõis (Parmel) rüütlimõis
- Loodna mõis (Pall) rüütlimõis
- Luiste mõis (Luist) Loodna kõrvalmõis
- Maidla mõis (Tockumbeck) rüütlimõis
- Ohtla mõis (Ochtel) rüütlimõis
- Piirsalu mõis (Piersal) rüütlimõis
- Paju mõis Maidla mõisa kõrvalmõis
- Päri mõis (Kattentack) rüütlimõis
- Räsallo mõis (Räsal)
- Sipa mõis (Sipp) rüütlimõis
- Sooniste mõis (Soinitz) rüütlimõis
- Suur-Kullamaa mõis (Groß-Goldenbeck) endine rüütlimõis, alates 1912 poolmõis
- Teenuse mõis (Stenhusen) rüütlimõis
- Tolli mõis (Pargenthal, Parjenthal) rüütlimõis
- Turpla mõis (Turpel) Päri mõisa karjamõis
- Ubasalu mõis (Neu-Parmel) poolmõis, 1913. aastani rüütlimõis
- Vaikna mõis (Waikna) Koluvere kõrvalmõis
- Väike-Kullamaa mõis (Klein-Goldenbeck) Koluvere kõrvalmõis[1]
- Kento poolmõis (Kento), eraldati Koluvere mõisast
- Silla poolmõis (Silla-Möldre)
- Törja poolmõis (Törja), eraldati Vaikna mõisast[2]
Kullamaa kihelkonna vallad Redigeeri
- Jõgisoo vald (1866–1917)
- Kalju vald (1866–1917)
- Kohatu vald (1866–1890)
- Koluvere vald (1866–1917)
- Kuijõe vald (1866–1890)
- Kullamaa vald (1866–1890)
- Käända vald (1868–1897)
- Käända-Soosalu vald (1866–1868)
- Leevre vald (1866–1890)
- Liivi vald (1866–1890)
- Loodna vald (1866–1890)
- Luiste vald (1866–1917)
- Maidla vald (1866–1890)
- Mõraste vald (1866–1893)
- Patsu vald (1866–1893)
- Piirsalu vald (1866–1917)
- Päri vald (1866–1890)
- Reopä vald (1866–1890)
- Sipa vald (1866–1917)
- Sooniste vald (1866–1917)
- Soosalu vald (1868–1891)
- Teenuse vald (1866–1890)
- Vaikna vald (1866–1917)[3]
- Tolli vald (1866–1891)
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 97–98.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Kullamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Välislingid Redigeeri
- Kullamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 531–534.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 97–98.