Ava peamenüü

Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Pühalepa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Pühhalep
kihelkonna lühend Phl

kihelkonnakirik: Pühalepa Püha Laurentiuse kirik
Pühalepa Püha Laurentiuse kirik
Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Kihelkonna ala kuulus aastast 1234 Saare-Lääne piiskopkonda, pärast 1254. aasta maadejagamist Liivi ordule (Maasilinna foogtkonna Pühalepa ametkond keskusega Suuremõisa ordumõisas).

Kihelkonnakirik ehitati eeldavasti aastatel 12551260. Kirikukihelkonda on esmakordselt mainitud 1519 kui kerspel to sunte Laurencius (Püha Laurentiuse kihelkond). [1] 1522 on kihelkonda mainitud esmakordselt Pühalepa nimega seoses Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli visitatsiooniga.

Rootsi võimu ajal (15631710) oli kihelkond aastast 1620 kuni reduktsioonini de la Gardie'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht Suursadam. Hiljem arendasid samu alasid ka Ungern-Sternbergid, kes asutasid Hiiu-Kärdla kalevivabriku. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim (Kärdla). 18. sajandi teisel poolel levis kihelkonnas vennastekoguduseliikumine. Aastail 18851887 toimus hoogne õigeusku siirdumine. Aastal 1890 ehitati Kuri külasse õigeusu Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik.

Pühalepa kihelkonna mõisadRedigeeri

Pühalepa kihelkonnas paiknes ajalooliselt 11 mõisat – neist 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 3 karjamõisat.

Pühalepa kihelkonna valladRedigeeri

  • Kärdla vald (Kertel) (1866–1920)
  • Suuremõisa vald (Grossenhof) (1866–)
  • Kassari vald (Kassar) (1866–1893)[3]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Tänapäeval kattub kihelkonna ala endise Pühalepa valla alaga, v.a enamus Kassari saarest (Kassari mõis), mis kuulus Käina valda.

ViitedRedigeeri

KirjandustRedigeeri

  • "EE 7", Tallinn 1994, lk 627

VälislingidRedigeeri