Pühalepa kihelkond

Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Pühalepa kirik

Piirkonna ajalugu

Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kihelkonna ala kuulus 1234. aastast Saare-Lääne piiskopkonda, pärast 1254. aasta maadejagamist Liivi ordule (Maasilinna foogtkonna Pühalepa ametkond keskusega Suuremõisa ordumõisas).

Kihelkonnakirik ehitati eeldatavalt aastatel 1255–1260. Kirikukihelkonda on esmamainitud 1519. aastal kui kerspel to sunte Laurencius (Püha Laurentiuse kihelkond). 1522. aastal on kihelkonda esmamainitud Pühalepa nimega seoses Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli visitatsiooniga.

Rootsi võimu ajal (1563–1710) oli kihelkond 1620. aastast kuni reduktsioonini de la Gardie'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht Suursadam. Hiljem arendasid samu alasid ka Ungern-Sternbergid, kes asutasid Hiiu-Kärdla kalevivabriku. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim (Kärdla). 18. sajandi teisel poolel levis kihelkonnas vennastekoguduseliikumine. Aastail 1885–1887 toimus hoogne õigeusku siirdumine. 1890. aastal ehitati Kuri külasse õigeusu Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik.

Pühalepa kihelkonna mõisad

Pühalepa kihelkonnas paiknes ajalooliselt 11 mõisat – neist 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 3 karjamõisat.

• Pühalepa kirikumõis (Pastorat Pühhalep)
• Hiiessaare mõis (Hienhof)
• Kassari mõis (Kassar) rüütlimõis
• Kärdla mõis (Kertel) rüütlimõisa staatuses Hiiu-Kärdla kalevivabrik (Kertel Fabrik)
• Kärdlamõisa mõis (Kertelhof) Suuremõisa kõrvalmõis, endine rüütlimõis
• Loja mõis (Loja) Suuremõisa kõrvalmõis
• Partsi mõis (Pardas) Suuremõisa kõrvalmõis
• Randvere mõis (Randefer)
• Soonlepa mõis (Soonlep) Suuremõisa kõrvalmõis
• Suuremõisa ehk Hiiu-Suuremõisa mõis (Großenhof, Dagö-Großenhof) rüütlimõis
• Vilivalla mõis (Williwalla) Suuremõisa kõrvalmõis

Pühalepa kihelkonna vallad

• Kärdla vald (Kertel) (1866–1920; seejärel korraldati ümber Kärdla aleviks)
• Suuremõisa vald (Grossenhof) (1866–1950; 1935. aastast Pühalepa vald)
• Kassari vald (Kassar) (1866–1893; siis liideti Käina vallaga)

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeval kattub kihelkonna ala endise Pühalepa valla alaga, v.a enamus Kassari saarest (Kassari mõis), mis kuulus Käina valda.

Välislingid

• Pühalepa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 576–578.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 115–116.