Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu Jaani kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Haapsalus, Kooli tänav 4.

Haapsalu Jaani kirik (2011)

Kirikuhoone

muuda

Kirik on ehitati 16. sajandil, seda on esmamainitud 1524. aastal.[1] Haapsalu linnakirik on ehitatud 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses ümber aidast, seetõttu on see erandlikult põhja-lõunasuunaline. Kirik oli pühitsetud Pühale Nikolausele, Hiljem, 18. ja 19. sajandil, on Haapsalu linnakiriku ja Haapsalu toomkiriku kaitsepühakud vahetusse läinud, mistõttu tänapäeval kannab pühakoda Jaani kiriku nime[2].

Esialgu pühitseti see Nikolai kirikuna. Kiriku oli esialgu katoliiklik kirik, 1524. aastal, kui piiskop Johannes IV Kievel andis õiguse kuulutada luteri usku, sai linnakirikust luterlik kirik. 18. sajandil, pärast Põhjasõda, päris kirik kasutamiskõlbmatuks muutunud Haapsalu toomkirikult apostel Johannese nime (Jaani kirik).[1] 1858. aastal valmis Haapsalu Jaani kiriku uus torn. Selles on kaks kella, millest vanim aastast 1590 ja noorem aastast 1936.

Kirikut kasutab Haapsalu Püha Johannese kogudus.

Kirikuaed

muuda
 
Jaani kiriku kirikuaed

Jaani kiriku krundil asub Jaani kiriku kirikuaed[3]. Kalmistu piiridena võiks tinglikult kujutada joont, mis kulgeb Jaani ja Kooli tänavate kirikupoolsest servast 2,5 m eemalt, vana kalmistu lõunapiir on ebaselge. Praegu piirneb kalmistu endise Haapsalu raekoja (muuseum) krundiga. Krunti piirab kivimüür, lõunas muuseumiõu, põhja pool lage õueala, mille lääneserva jääb püha Johannese koguduse kantseleihoone.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku leht". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2012. Vaadatud 2. oktoobril 2011.
  2. Koostaja: Ülla Paras, HAAPSALU LINNA ÜLDPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED HAAPSALU VANALINNA MUINSUSKAITSEALALE JA SELLE KAITSEVÖÖNDILE, Haapsalu, 2020 , lk 18
  3. Jaani kiriku kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.05.2023)

Välislingid

muuda