Ava peamenüü

Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Märjamaa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Merjama

kihelkonnakirik: Märjamaa Maarja kirik
Märjamaa Maarja kirik
Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Sisukord

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]

1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]

1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]

Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]

Märjamaa kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]

  • Nõmmpere (Waldeck) poolmõis, eraldati Lümandu mõisast 1875. aastal
  • Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
  • Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
  • Pargi (Parkhof) poolmõis, eraldati Kõrvetaguse mõisast 1828. aastal
  • Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis
  • (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
  • Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
  • Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis
  • Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis
  • Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
  • Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
  • Valgu (Walck) rüütlimõis
  • Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis[6]

Märjamaa kihelkonna valladRedigeeri

  • Haimre vald (1866–1917)
  • Kasti vald (1866–1891)
  • Konuvere vald (1866–1891)
  • Kõrvetaguse vald (1866–1891)
  • Lümandu vald (1866–1868)
  • Lümandu vald (1868–1891)
  • Mõisamaa vald (1866–1891)
  • Märjamaa vald (1866–1917)
  • Orgita vald (1866–1891)
  • Paeküla vald (1866–1891)
  • Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
  • Sõtke vald (1866–1891)
  • Tolli vald (1866–1891)
  • Vaimõisa vald (1866–1896)[7]

Märjamaa kihelkonna pärandRedigeeri

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[8]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
  2. Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
  3. "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011
  4. "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
  5. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  6. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 96–97. 
  7. Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  8. Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)

VälislingidRedigeeri