Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
| Märjamaa kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Merjama | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Märjamaa kirik | |
 |
Piirkonna ajalugu Redigeeri
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]
1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]
1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]
Märjamaa kihelkonna mõisad Redigeeri
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat[1], läbi ajaloo aga rohkemgi[5]
- Annemõisa mõis (saksa keeles Annenhof), Vana-Märjamaa mõisa karjamõis
- Haimre mõis (Heimar) rüütlimõis
- Kaguvere mõis (Kaggofer), Haimre mõisa kõrvalmõis
- (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis
- Kasti e Vana-Kasti mõis (Alt-Kasty) rüütlimõis
- Kastma mõis (Kastma), Vana-Kasti mõisa karjamõis[6]
- Kauri mõis (Kauri), Sõtke mõisa kõrvalmõis
- Katlepa mõis (Baldewill), Vana-Märjamaa mõisa karjamõis[7]
- Kerguta mõis (Kirkota), eramõis
- Ketu mõis (Ketto), Tolli mõisa karjamõis[8]
- Kinnita mõis (Kinita), Vana-Kasti mõisa karjamõis[9]
- Konuvere mõis (Konofer)
- Kuuda mõis (Kuda) poolmõis
- Kõrvetaguse mõis (Körwentack) rüütlimõis
- Lemmiku mõis (Lemmik), Haimre mõisa karjamõis
- Lümandu mõis (Limmat) rüütlimõis
- Mõisaküla mõis (Moisaküll) Haimre mõisa[10] karjamõis
- Mõisamaa mõis (Moisama) rüütlimõis
- Mõraste mõis (Morras, alates 1820 Fersenau) rüütlimõis
- Männiku mõis (Mennik, Tannenhof) poolmõis
- Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)
- Nurme mõis (Nurms)
- Nõmmpere mõis (Waldeck) poolmõis
- Ollewe, Lümandu mõisa karjamõis[11]
- Orgita mõis (Rosenthal) rüütlimõis
- Paeküla mõis (Paenküll) rüütlimõis
- Paisumaa mõis (Paisopaeh) Valgu mõisa[12] karjamõis
- Pargi mõis (Parkhof) poolmõis
- Päädeva mõis (Pedua), Orgita kõrvalmõis
- Ringuta mõis (Ringuta) Orgita mõisa[13] karjamõis
- (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
- Sulu mõis (Sullo) Haimre mõisa
- Sõtke mõis (Sötküll) rüütlimõis
- Tellista mõis (Tellista) eramõis
- Uue-Kasti mõis (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis
- Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis
- Uuesalu mõis (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
- Vaimõisa mõis (Waddemois) rüütlimõis
- Valgu mõis (Walck) rüütlimõis
- Vana-Märjamaa mõis (Alt-Merjama) rüütlimõis[14]
- Vana-Kasti mõis (Alt-Kasty) eramõis
Märjamaa kihelkonna vallad Redigeeri
- Haimre vald (1866–1917)
- Kasti vald (1866–1891)
- Konuvere vald (1866–1891)
- Kõrvetaguse vald (1866–1891)
- Lümandu vald (1866–1868)
- Lümandu vald (1868–1891)
- Mõisamaa vald (1866–1891)
- Märjamaa vald (1866–1917)
- Orgita vald (1866–1891)
- Paeküla vald (1866–1891)
- Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
- Sõtke vald (1866–1891)
- Tolli vald (1866–1891)
- Vaimõisa vald (1866–1896)[15]
Märjamaa kihelkonna pärand Redigeeri
Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[16]
Kihelkonna alad tänapäeval Redigeeri
Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem"[alaline kõdulink] Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011
- ↑ "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
- ↑ Maakond: Järva, Kihelkond: Märjamaa, Eesti ala mõisate register
- ↑ Kastma mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Katlepa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Ketu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Kinnita mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Mõisaküla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Ollewe mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Paisumaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Ringuta mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 96–97.
- ↑ Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
Kirjandus Redigeeri
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 527–530.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 96–97.