Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917.
Lääne kreis, Haapsalu maakond | |
---|---|
| |
saksa keel Der Wiekische Kreis | |
vene keel Викский уезд | |
| |
Pindala: 3969 km² | |
Elanikke: 82 077 (1897)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 20,7 in/km² | |
maakonnalinn: Haapsalu | |
![]() |

Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga.
Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond.

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Lääne kreisi haldusjaotus muuda
Haapsalu ja Lääne kreis jaotus Maa-Lääneks (saksa keeles Land-Wiek), Ranna-Lääneks (Strand-Wiek) ja Saare-Lääneks (Insular-Wiek), 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn ja 17 kirikukihelkonda.
Territoorium 1423 ruutversta, territooriumil:
|
Territoorium 1146 ruutversta, territooriumil:
|
Territoorium 1400 ruutversta, territooriumil:
|
Lääne kreisi kiriklik jaotus muuda
Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid 1627. aastal moodustatud praostkondadesse:
- Maa-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Kullamaa, Lihula ja Kirbla, Mihkli, Märjamaa ning Vigala kihelkond,
- Ranna-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Haapsalu, Hanila, Karuse, Lääne-Nigula, Martna, Ridala ja Varbla kihelkond,
- Saarte-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Hiiumaa kihelkonnad, Vormsi ja Noarootsi kihelkond.
Haldusasutused muuda
Kohtuasutused muuda
- Adrakohturingkonnad
Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:
- Maa-Läänemaa adrakohtunik (Land-Wiekscher Hakenrichter): Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala kihelkond
- Ranna-Läänemaa adrakohtunik (Strand-Wiekscher Hakenrichter): Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala kihelkond
- Saarte-Läänemaa adrakohtunik (Insular-Wiekscher Hakenrichter): Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Põhalepa, Reigi ja Vormsi kihelkond.
1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse alusel alates 1817. aastast moodustati Eestimaal kreisikohtud: Harju-Järva kreisikohus (asukohaga Tallinnas), Lääne kreisis (Haapsalus, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav 4 hoones) ja Viru (Rakveres) maakondades[3].
1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutsesid: Haapsalu kreisis Haapsalu ülemtalurahvakohus ja Lihula ülemtalurahvakohus.
Politseiasutused muuda
- Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu politseivalitsused
Haapsalu maakonna politseivalitsus asus 1913. aastast politseimajana kasutusel olnud hoones Wiedemanni tänav 14.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 95–117.
- ↑ Kreisikohus, www.eha.ee/fondiloend
Välislingid muuda
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lääne kreis |
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 525–580.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 95–117.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 101.
- Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.