Lääne kreis

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917.

Lääne kreis, Haapsalu maakond
saksa keel Der Wiekische Kreis
vene keel Викский уезд
Pindala: 3969 km²
Elanikke: 82 077 (1897)
Rahvastikutihedus: 20,7 in/km²
maakonnalinn: Haapsalu

Haapsalu kreis (Der Hapsalsche Kreis). Johann Christoph Brotze kogust, 18. sajandi lõpp

Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).

Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga.

Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond.

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Lääne kreis Schuberti 1850. aasta kaardil

Lääne kreisi Hiiumaa Schuberti 1850. aasta kaardil

Lääne kreisi haldusjaotus

Haapsalu ja Lääne kreis jaotus Maa-Lääneks (saksa keeles Land-Wiek), Ranna-Lääneks (Strand-Wiek) ja Saare-Lääneks (Insular-Wiek), 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn ja 17 kirikukihelkonda.

Maa-Lääne Territoorium 1423 ruutversta, territooriumil: 5 kirikukihelkonda Märjamaa kihelkond (Merjama) Kullamaa kihelkond (Goldenbeck) Vigala kihelkond (Fickel) Kirbla kihelkond (Kirrefer) Mihkli kihelkond (St Michaelis, Soontak)

Ranna-Lääne Territoorium 1146 ruutversta, territooriumil: kreisilinn Haapsalu (Hapsal) ja Lihula (Leal) 6 kirikukihelkonda Haapsalu kihelkond Ridala kihelkond (Roethel) Martna kihelkond (Martens) Lihula kihelkond (Leal) Karuse kihelkond (Karusen) Hanila kihelkond (Hannehl) Varbla kihelkond (Werpel)

Saare-Lääne Territoorium 1400 ruutversta, territooriumil: kirikukihelkonda Lääne-Nigula kihelkond (Poenal) Noarootsi kihelkond (Nukkö) Vormsi saarel Vormsi kihelkond (Worms) Hiiumaal Pühalepa kihelkond (Pühhalep) Käina kihelkond (Keinis) Reigi kihelkond (Roicks) 1866. aastal moodustati Emmaste kihelkond (Emmast)

Lääne kreisi kiriklik jaotus

Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid 1627. aastal moodustatud praostkondadesse:

• Maa-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Kullamaa, Lihula ja Kirbla, Mihkli, Märjamaa ning Vigala kihelkond,
• Ranna-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Haapsalu, Hanila, Karuse, Lääne-Nigula, Martna, Ridala ja Varbla kihelkond,
• Saarte-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Hiiumaa kihelkonnad, Vormsi ja Noarootsi kihelkond.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783

Adrakohturingkonnad

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

• Maa-Läänemaa adrakohtunik (Land-Wiekscher Hakenrichter): Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala kihelkond
• Ranna-Läänemaa adrakohtunik (Strand-Wiekscher Hakenrichter): Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala kihelkond
• Saarte-Läänemaa adrakohtunik (Insular-Wiekscher Hakenrichter): Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Põhalepa, Reigi ja Vormsi kihelkond.

1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutsesid: Haapsalu kreisis Haapsalu ülemtalurahvakohus ja Lihula ülemtalurahvakohus.

Vaata ka

• Läänemaa

Välislingid

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 525–580.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 95–117.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 101.
• Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.