Lümandu mõis (Märjamaa)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.[1] Nüüdisajal jääb mõis Rapla maakonda Märjamaa valda.[1]
Ajalugu
muudaMõisat on esmamainitud 1546. aastal.[1] Keskajal oli mõis välja ehitatud kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnusena (nimetatud ka Lümandu vasallilinnuseks[2])[1].
Talupoegade ülestõusu ajal 1560. aastal sai mõis palju kannatada, oma õuel tapeti omanik Jacob von Uexküll. Seejärel kuulus mõis Rehbinderitele ning Wilhelm Johann Rehbinder müüs mõisa 1677. aastal Hans Klugenile. Jakob Johann von Taube müüs 1765. aastal mõisa Karl von Helmersenile, kes müüs Lümandu assessor Hans Ludwig von Bockile. 1781. aastal vahetas assessor Hans Ludwig von Bock mõisa Heinrich Christoph Schonertiga Riidaku mõisa vastu Rapla kihelkonnas.
1877. aastal päris mõisa leitnant Christoph von Schonerti tütar, obristiproua Eleonore von Schulmann (sünd von Schonert) ja mõis kuulus (1877−1919) Schulmannidele[3]. Viimane omanik oli Bernhard von Schulmann, kelle pere elas seal 1939. aastani kui ümberasumiseni Saksamaale.
Lümandu mõisakompleks kuulus Eesti NSV ajal Tallinna eriautobaasile ja seejärel Tallinna linnale, kus oli Tallinna Spordi- ja Noorsooameti haldusalas.[4]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Lümandu mõis (Märjamaa) Eesti mõisaportaalis (vaadatud 25.01.2016)
- ↑ http://www.eestigiid.ee/?SCat=16&CatID=0&ItemID=363 (vaadatud 25.01.2016)
- ↑ Lümandu mõis (Märjamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Raplamaa kaks Lümandu mõisa sarnanevad vaid nime poolest, Nädaline, nr. 76, 11 juuli 2009
Välislingid
muuda- Lümandu mõis (Märjamaa) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Lümandu mõis (Märjamaa) Eesti mõisaportaalis
- Lümandu mõis (Märjamaa khk) Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis