Eesti NSV haldusjaotus

Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 19401991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatusi ning annab nende muudatuste põhjuste lühikirjelduse.

1940–1941Redigeeri

 
Eesti NSV territoorium 1940. aastal

Aastatel 1940–1941, territoriaalseid muudatusi Eesti NSV halduspiirkondade jaotuses ei toimunud, säilisid Eesti Vabariigis kehtinud jaotus maakondadeks.

1944–1950Redigeeri

 
Eesti NSV piiride muutused:
1944. aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisem Pihkva oblasti Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid)
1945. aastal eraldati Eesti NSV-st Narva-tagused vallad, Leningradi oblasti Kingissepa rajooni

Maakonnad (1949):

Muudatused:

Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks.

1950Redigeeri

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse[1], millega muudeti 1. oktoobrist 1950 endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.

Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks. Külanõukogud muudeti rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna ning 39 maarajooni, mis koosnesid 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.

5 linna:

39 rajooni:

Oblastiperiood (1952)Redigeeri

 
Baltikumi oblastid

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit.

Pärnu oblast:
(1 linn ja 14 rajooni)

Tallinna oblast:
(3 linna ja 12 rajooni)

Tartu oblast:
(1 linn ja 13 rajooni)

1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks.

1953Redigeeri

Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes:

5 vabariikliku alluvusega linna:

30 rajooni:

1957Redigeeri

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti 12. oktoobril 1957 Loksa rajoon ja Pärnu rajoon[3],[4] ning moodustati linnapiirkonnad:

1959Redigeeri

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlusega likvideeriti 1. veebruarist 1959

1960Redigeeri

1962Redigeeri

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti:

Moodustati Pärnu rajoon.

1964Redigeeri

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustati 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon.

6 linna.

15 rajooni:[5]

ViitedRedigeeri