Käina kihelkond
Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.
Piirkonna ajalugu muuda
Kihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandil Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud Hiiumaa kaguosa baasil.[1] Põhjapoolsetest aladest moodustati 1627 Reigi ja lõunapoolsetest aladest Emmaste kihelkond 1866.[2]
Käina kihelkonna mõisad muuda
Kihelkonnas paiknes kuus mõisat: üks kirikumõis, kaks rüütlimõisast peamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja üks karjamõis:[1]
Käina kihelkonna vallad muuda
- Aadma vald (1866–1893)
- Kassari vald (1866–1893)
- Käina vald (1866–1950)
- Putkaste vald (1866–1893)
- Vaemla vald (1866–1893)[5]
Kirikud ja kogudused muuda
Käina kihelkonna pärand muuda
Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumismatk Käina kihelkonda toimus 1912. aastal. 2009. aasta seisuga on muuseumi kogudes Käina kihelkonnast esemeid 433, fotosid üle 470, välitöödel kogutud teatmematerjali 22, jooniseid 97.[6]
Kihelkonna alad tänapäeval muuda
Kihelkonna ala kattub umbkaudu endise Käina valla alaga.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Käina kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 17. mai 2012)
- ↑ Emmaste
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Käina kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Käina kihelkond Eesti Rahva Muuseum
Välislingid muuda
- Käina kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 574–576.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.