Hanila kihelkond

Hanila kihelkond (lühend Han; saksa keeles Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Hanila kirik
Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Kihelkonnakirik on Hanila kirik.

Piirkonna ajalugu muuda

Juba muinasajal oli olemas Hanila muinaskihelkond (Kotsu), mis sai arvatavasti kohe pärast sakslaste poolt vallutamist 13. sajandil kirikukihelkonnaks. Kirjasõnas on kihelkonda esmamainitud 1519. aastal (Saint Paul). Aastani 1611 hõlmas see ka Varbla piirkonna. 16. sajandi keskpaigani kuulus Hanila kihelkond Saare-Lääne piiskopkonna Lihula ametkonda.

Osa kihelkonnast oli läänistatud Uexküllidele, kes ehitasid Virtsu vasallilinnuse (1465). 16. sajandil oli kihelkonnas suhteliselt palju vabatalupoegi. Talusid hakati päriseks ostma 1868. aastal. 1880. aastail levis baptism, aastast 1883 siirdus palju talupoegi õigeusku.

Hanila kihelkonna mõisad muuda

Hanila kihelkonnas paiknes 9 mõisat: 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ja 3 karjamõisat.

Hanila kihelkonna vallad muuda

Kihelkonna alad tänapäeval muuda

Tänapäeval paiknevad kunagise kihelkonna alad Lääneranna vallas.

Viited muuda

  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 107–108.
  2. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  3. Hanila kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Välislingid muuda