Vana-Varbla mõis
|
See artikkel räägib Vana-Varbla mõisast; Varbla kihelkonna teise rüütlimõisa kohta vaata artiklit Uue-Varbla mõis; kirikumõisa kohta vaata artiklit Varbla kirikumõis. |
Vana-Varbla mõis (saksa keeles algselt Werpel, hiljem Alt-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Mõisahoone ei ole säilinud.
Algselt kuulusid Varbla alad Soontagana muinaskihelkonda. Ristisõdijate vallutuste tulemusena olid aastaks 1226 Soontagana maad ristitud ning maid valitsesid Mõõgavendade ordu ja seejärel Saare-Lääne piiskopkond. Lihulas resideerinud piiskop läänistas osa maadest oma ustavatele vasallidele. Nii jagatigi Vaiste, Saulepi ja Varbla alad Fahrensbachile. Fahrensbachid olid need alad saanud pärisomandiks juba aastaks 1382. Seejärel lasi Wilhelm von Fahrensbach (Farensbach) ehitada uue mõisa Varblasse. Mõisat on kirjalikult esmamainitud 23. aprillil 1426. Siis kutsuti kohta nimega Werpel ja see nimi oli seejärel kasutusel veel sajandeid. Ürikutesse sattus aga Varbla selle mõisa maade läänistamise ja müümisega seoses tekkinud tüli tõttu piiskop Christian Kubandiga. Aastal 1426 nähtavasti Fahrensbach ise enam Varbla maade omanik ei olnud, sest olevat need edasi müünud Saare-Lääne piiskopile Caspar Schuwenflugile, kes aga suri juba 1423. aastal. Kas see päris nii oli, pole selge, sest veel aastal 1511 on Varbla mõisa omanikuna mainitud Elisabeth Fahrensbachi, kes oli abielus Diedrich Tiesenhauseniga.
Aastaks 1538 oli Varbla endale omastanud Zöged, pururikas Johann Zöge, kes aastatel 1535–1537 oli Saare-Lääne stiftfoogt Läänemaal. Temale kuulusid need valdused aastani 1582. Enne seda oli ta aga Liivi sõja ajal olnud hertsog Magnuse poolel. Kuna aga Rootsi kuningas võitis sõja, siis võeti loomulikult Johann Zögelt maad ära – mõis redutseeriti. Varasematelt omanikelt ära võetud maad jagati kuninga poolt ustavatele väepealikele ja kaasvõitlejatele. Nii läksid Varbla, Saulepi, Vaiste ja Virtsu kandi maad Gustaf Banéri ja Banéri suguvõsa liikmete valdusse. Nende käes olid mõisad ümmarguselt sada aastat. Nemad ehitasid ka mõisahoone praegu tuntud Vana-Varbla mõisa aladele. Rahalistesse raskustesse sattumise tulemusena jäid nad kõigepealt ilma Vaiste mõisast (1661), seejärel Varblast (1684) ja Saulepi mõisast.
Pärast Benéride pankrotti oli Varbla mõis renditud Staelbornile ja rittmeister Friedrich von Nolckenile. 1690 sai mõisaomanikuks Niklas von Preutz, kes suri 1696.
Alates 24. jaanuarist 1698 kuulus Varbla mõis Nasackinite suguvõsale, kes said pärast Niklas von Preutzi surma omanikuta jäänud Varbla mõisa endale kompensatsiooniks Soomest redutseeritud mõisamaade eest. Esialgu oli selle omanikuks von Nasackinite väimees Otto Magnus von Wolffeldt, kes oli abielus Helene von Nasackiniga. Mõisast Otto Magnus von Wolffeldt ise huvitatud polnud ja rentis selle oma naise Helene vennale Magnus Johann von Nasackinile.
Aastal 1793 siirdus mõis pärandusena Reinhold Magnus von Nasackinile. Tol mehel tekkis aga tüli oma noorema venna Adam Gustav von Nasackiniga, mille tulemusena määras Vene keiser Paul I oma ukaasiga 1797 Saulepi mõisa kroonumõisaks. Kaks aastat hiljem, 1799, jõudsid kaks tülitsevat venda kokkuleppele ja mõis jagati kaheks. Sedasi hakati Reinhold Magnus von Nasackinile jäänud senist Varbla mõisa nimetama Vana-Varbla mõisaks ning sellest pisut lõuna pool asuvat Adam Gustav von Nasackinile jäänud Uue-Varbla mõisaks. Vana-Varbla mõis püsis Nasackinite järglaste käes kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt 1919. Perekonnanimed küll vahetusid (Pröbsting ja Cube), aga suguvõsa oli sama.
Mõisa viimane peahoone lammutati 1939.
Vana-Varbla (Varbla) mõisnikud
muuda| Omandusaastad | Nimi | Eluaastad | Märkused |
|---|---|---|---|
| 1382– | Wilhelm Fahrensbach | 1365–1443 | Oli Varbla maade omanik Vaistest Paadremani |
| 1511 | Elisabeth Fahrensbach | ||
| 1538–1582 | Zöge suguvõsa | ||
| 1582–1600 | Gustaf Banér | 1547–1600 | Sai mõisa endale kingitusena Rootsi kuningalt |
| 1601–1612 | Christian Schade | Oli Haapsalu asehaldur, rittmeister, sai mõisa endale Rootsi kuninga käsul | |
| 1612–1614 | Nils Banér | 1589–1614 | Mõis tagastati Banéridele, Gustaf Banéri poeg, Nils Banér hukkus lahingus Venemaal |
| 1614–1644 | Per Banér | 1588–1644 | Nils Banéri vend, Gustaf Banéri poeg |
| 1645–1649 | Nils Banér | Per Banéri poeg | |
| 1649–1684 | Gustaf Persson Banér | 1618–1689 | Nils Banéri vend, Per Banéri poeg |
| 1685–1690 | Straelborn ja Nolcken | Mõis oli rendil | |
| 1690–1696 | Niklas von Preutz | 1639–1696 | |
| 1698–1723 | Otto Magnus von Wolffeldt | von Nasackinite väimees, said kompensatsiooni kaotatud maade eest Soomes | |
| 1723–1728 | Magnus Johann von Nasackin | 1644–1728 | von Wolffeldt lahkus Põhjasõja tagajärjel |
| 1728–1732 | Adam Johann von Nasackin | 1681–1732 | Magnus Johann von Nasackini poeg |
| 1732–1792 | Magnus Reinhold von Nasackin | 1729–1792 | Adam Johann von Nasackini poeg, algaegadel valitseja teadmata |
| 1792–1793 | Carl Johann von Nasackin | 1761–1793 | Magnus Reinhold von Nasackini poeg |
| 1793–1828 | Reinhold Magnus von Nasackin | 1762–1842 | Magnus Reinhold von Nasackini poeg |
| 1828–1846 | Friedrich von Pröbsting | 1780–1846 | Reinhold Magnus von Nasackini vennatütre mees |
| 1846–1851 | Johanna Luise von Pröbsting | 1795–1885 | Friedrich von Pröbstingi abikaasa |
| 1848–1887 | Gustav Adolph Daniel von Pröbsting | 1824–1888 | Friedrich von Pröbstingi poeg, oli kuni 1851 kaasomanik |
| 1887–1903 | Sophie Ida Clara von Pröbsting | 1821–1903 | Gustav Adolph von Pröbsting müüs mõisa 100 000 hõberubla eest abikaasale |
| 1903–1919 | Maximillian Valentin von Cube | 1866–1945 | Sophie Ida Clara von Pröbstingi tütrepoeg |
| 1919 | Eesti Vabariik | Mõis võõrandati |
Välislingid
muuda- Vana-Varbla mõis Rahvusarhiivi kinnistute registris
- Saulepi valitsejad