Banér on Rootsi põlisaadlisuguvõsa.

Banéri suguvõsa vana vapp

Banéri suguvõsa liikmed olid kantud Rootsi rüütelkonna aadlisuguvõsade loendisse krahvisuguvõsana nr 11.

Feldmarssal Johan Banér (1596−1641)

Suguvõsa liikmeid

muuda
  • Anders Isaksson (Banér) (suri pärast 1445), riiginõunik, mõisaomanik
  • Eskil Isaksson (Banér) (suri enne 1488), rüütel, riiginõunik, mõisaomanik
  • Knut Eskilsson (Banér) (suri u 1518), riiginõunik, mõisaomanik
  • Nils Eskilsson (Banér) (suri pärast 1520), riiginõunik, Raseborgi linnusepealik, mõisaomanik
  • Axel Nilsson (Banér) (suri 1554), riiginõunik, mõisaomanik
  • Peder Axelsson Banér (u 1540−1565), õuejunkur, alamadmiral, mõisaomanik
  • Sten Axelsson Banér (1546−1600), riiginõunik, Kalmari linnusepealik, admiral, mõisaomanik
  • Gustaf Axelsson Banér (1547−1600), riiginõunik, õuemarssal, Stockholmi linnusepealik ja asehaldur, Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa asehaldur ja maapealik, mõisaomanik
  • Svante Banér (1584−1628), ooberst, Hessen-Kasseli kammerhärra, õuemerssal, rügemendikomandör, Augdowi asehaldur, mõisaomanik
  • Peder Banér (1588−1644), riiginõunik, kammernõunik, Eestimaa kuberner, mõisaomanik
  • Axel Banér (1594−1642), riiginõunik, riigimarssal, riigitallmeister, Västeråsi linnuse ja lääni asehaldur, mõisaomanik
  • Johan Banér (1596−1641), feldmarssal, riiginõunik, Riia komandant, Pommeri kindralkuberner, mõisaomanik
  • Carl Banér (1598−1632), ülemkammerhärra, riigisekretär, Preisimaa viitsekuberner
  • Vabahärra Svante Banér (1624−1674), riiginõunik, ülemtallmeister, mõisaomanik
  • Vabahärra Johan Gabriel Banér (1662−1706), kindralleitnant, Tönningeni komandant, salanõunik
 
Djursholmi loss. See oli suguvõsa peamine valdus XVI sajandi algusest XVIII sajandi alguseni. Kuna Banérid eelistasid elada oma Östergötlandi mõisates, müüdi Djursholm 1813. aastal

Banéri suguvõsa mõisavaldused

muuda
 
Ekenäsi loss oli suguvõsa valdus 1880. aastani
 
Sjöö fideikomiss on Banérite valduses aastast 1813
  • Eestimaa:
    • Uugla (Udenküll) (1679−1710 ja 1722−1725), Varbla (Werpel) (1582−XVII sajand), Virtsu (Werder) (1582−1669)
  • Ingerimaa:
    • Ingerois (1623−XVII sajand)
  • Kronoborgi lään:
    • Lindboholm
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Koikküla (Adsel-Koikküll) (1625−XVII sajandi 2. pool), Taheva (Taiwola) (1625−XVII sajandi 2. pool), Tidriküla (Didriküll) (1625−XVII sajandi 2. pool)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Cērtene (Zehrten) (1671−XVII sajandi 2. pool), Dzērbene (Schloß Serben) (1625−XVII sajandi 2. pool), Ikšele (Uexküllshof) (1668−XVII sajandi 2. pool), Koivaliina (Schloß Adsel) (1625−XVII sajandi 2. pool), Jaunāmuiža (Adsel-Neuhof) (1625−XVII sajandi 2. pool), Lejzvejnieki (Gresten) (1671−XVII sajandi 2. pool), Nēķini (Nötkenshof) (1636−XVII sajandi 2. pool), Palsmane (Palzmar) (1625−XVII sajandi 2. pool), Rauna (Schloß Ronneburg) (1625−XVII sajandi 2. pool), Smiltene (Schloß Smilten) (1628−1680ndad), Vaartu (Adsel-Schwarzhof) (1625−XVII sajandi 2. pool), Vana-Salatsi (Schloß Alt-Salis) (1625−1653), Vecbilska (Alt-Bilskenhof) (1670−1684)
  • Soome:
    • Ijo (a-st 1618), Korsholm (a-st 1571), Mustasaari
  • Stockholmi lään:
    • Björnö, Bråvelsberg, Djursholm (1508−1813, a-st 1731 fideikomiss), Johannisberg, Runngarn (XVI sajandil), Röklinge (XV sajandil), Sturehov, Tuna (a-st 1620), Tärnö, Venngarn (XV sajand−1516), Östanå
  • Södermanlandi lään:
    • Måstena, Åkerö
  • Uppsala lään:
    • Edskammer, Sjöö (Sjö) (1813−tänaseni, fideikomiss)
  • Västmanlandi lään:
    • Målhammer
  • Östergötlandi lään:
    • Bro (Brokind), Bråberg, Ekenäs, Herrborum, Händelö, Norrby, Skedenäs (Skenäs)

Kirjandus

muuda
  • Anrep, Gabriel. Svenska adelns ättar-taflor. Första afdelingen (Abrahamsson―Granfelt). Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1858. Lk 112−120 [1].
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 218−230.

Välislingid

muuda