Straelborn ja Strahlborn, ka Stralborn (vene keeles Штральборн) on Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Nimekuju Straelborn kasutas 1682. aastal Rootsis aadeldatud liin.

Strahlborni suguvõsa aadlivapp
Straelborni suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

muuda

Vestfaalist pärit suguvõsa kohta on Liivimaal teateid 1547. aastast. Suguvõsaliin algab Tartu bürgermeistri Thomas Strahlborniga (suri enne 1572). 30. mail 1682 said tema järeltulijad Ebert Strahlborn (maeti 1688) ja Diedrich Strahlborn (suri 1712) naturalisatsiooni korras Rootsi aadliseisusse ning nad said perekonnanimeks von Straelborn.[1]

Straelbornid ja Strahlbornid rüütelkonna matriklis

muuda

1747. aastal võeti Liivimaa rüütelkonna matriklisse Moritz von Strahlborn (1687−1766). 1752. aasta 4. juulil (vkj) immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonna matriklisse Koordi liinist pärit Johann Ewert von Straelborni (1709−1745) lesk ja lapsed. 6. märtsil (vkj) 1809 immatrikuleeriti Heinrich Johann von Strahlborn (1751−1814) ning järgmise aasta 2. augustil (vkj) vennad Jobst Heinrich von Strahlborn (1751−1823) ja Karl Friedrich von Strahlborn (1755−1824).[1]

Suguvõsa liikmeid

muuda

Strahlborn

muuda

Straelborn

muuda
 
Koordi mõis

Straelborni ja Strahlborni suguvõsa mõisavaldused

muuda
 
Saue mõis. Suguvõsa valduses 1871−1919
  • Eestimaa:
    • Haimre (Heimar) (1910−1919), Kalju (Kaljo) (1706−? rendi-, ?−1725 pandivaldus), Karinõmme (Karrinöm) (1653−?, pandivaldus), Koordi (Kirrisaar) (1679−1782), Koppelmaa (Koppelmann) (1793−1807 pandi-, 1807−1814 pärusvaldus), Kose-Uuemõisa (Neuenhof) (1834−1851), Leila (Leila) (1706−? rendi-, ?−1725 pandivaldus), Pala (Pallal) (1639−1720ndad), Perila (Pergel) (1873−1893), Rätla (Rettel) (1873−1893), Saue (Friedrichshof) (1871−1919), Suru (Surro) (1639−XVII sajandi lõpp), Vanamõisa (Wannamois) (1882−1919), Varangu (Wrangelshof) (1777−1856), Võhmuta (Wechmuth) (1879−1893, poolmõis)
  • Ingerimaa:
    • Jankowitz (XVII sajandil)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Poka (Heidohof) (1626−1760)

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003, lk 181.
  2. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 285
  3. Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 121
  4. Heinrich Johann Hansen, Geschichte der Stadt Narva, Gedrukt bey Heinrich Laakmann, 1858, seite 325
  5. Eestimaa Rahukohtu-ametite kandidaadid., Tallinna Sõber, nr. 41, 6 oktoober 1889

Kirjandus

muuda
  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 190 (Straelborni suguvõsa).
  • Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Revals. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925. Lk 105-107 [1].
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 448, 449.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 208-214.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 181.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 285-286 [2].

Välislingid

muuda