Ava peamenüü
Mõisa peahoone
Ait
Park
Valitsejamaja

Saue mõis (Friedrichshof) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas. Looduskaitsealune park, pargiskulptuurid ja looklev teedevõrk moodustavad peahoonele sobiva tausta. Varaklassitsistlik park (ca 15 ha) on esi- ja tagaväljaku osas kujundatud regulaarstiilis, metsapargi osas vabakujuline.[1]

Mõisa järgi on nime saanud Keila lademe Saue kihistik.[2]


Sisukord

AjaluguRedigeeri

Saue varasem ajalugu on tihedalt seotud sellest 8 kilomeetrit idas asuva Sausti mõisaga (saksa k Sauß), millele Saue ümbruse alad kuulusid. 1620. aastatel eraldasid Sausti mõisa omanikud von Scharenbergid oma valduste lääneosa eraldiseisvaks mõisaks, mis sai nimeks Väike-Sausti (saksa k Klein-Sauß). 1453. aastal esmamainitud Sausti mõisat hakati sellest ajast peale nimetama Suure-Saustiks (saksa k Groß-Sauß).[3] Johan Holmbergi 1693. aasta kaardil kirjelduses on mainitud, et Väike-Sausti küla 7 adramaad on olnud kaua tühi, nüüd on seal 4 talu ja 2 vabadikukohta.[4]

1786. aastast sai mõis Friedrich Hermann von Fersenilt (1741 Ridala - 1798) uue nime – Friedrichshof. Kuigi mõisaehitusest võlgadesse sattunud Fersen algselt pantis, siis müüs mõisa Saku mõisaomanikule ja õlletehase asutajale von Rehbinderile, elas Fersen Sauel oma elupäevade lõpuni.

Mõisal olnud palju valdajaid:

  • 1629 – Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg
  • 1663 – Ewoldt Scharenberg
  • 1677 – kapten Johan Fuhrmann
  • 1678 – pandihoidja kapten Robert Segener
  • 1696 – rentnik Avelus Liffman
  • 1715 – leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega
  • 1724 – haagikohtunik Ewold Johann von Scharenberg, rentnik Berend Johann Zint
  • 1748 – Franz Heinrich von Scharenberg
  • 1750 – leskproua von Scharenberg
  • 1774 – major Friedrich Hermann von Fersen
  • 1792 – krahv Karl Friedrich von Rehbinder
  • 1844 – krahv Paul Eduard von Rehbinder
  • 1852 – mereväe eruleitnant (hiljem kreisikohtunik) Otto von Ruckteschell
  • 1871 – Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn
  • 1912 – Straelborni pärijad – tema naine Elise Sophie (sünd von Tiesenhausen) ja kaks poega

MõisahooneRedigeeri

Barokkstiilis kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis 18. sajandi viimasel veerandil. Peahoone projekteeris arvatavasti Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz.[3][5]

Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma paistnud Johannes Ermile. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid mõisa peahoones mitmed asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masinatraktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor (restaureerimistööd), lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Samuti kunstide kool ja EPT osakond.[5] 1995. aastast on Saue mõis eraomanduses.[6] 1981.aasta filmiti mõisas osa kaheosalisest Tõnis Kase telefilmist "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust". Täpsemalt stseenid, kus Kingissepp ja Erast Meister võtavad J. Poskalt kubermangu valitsemise üle.

LisailteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Kultuurimälestiste riiklik register".
  2. Saue kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 17.08.2019)
  3. 3,0 3,1 ""Saue mõis".". www.mois.ee. Vaadatud 25.02.2012.
  4. Johan Holmberg. "Lilla Sautz Byy i Kegel Sochn & Lilla Sautz i Kegel Sochn". Riigiarhiivi kaardiserver, 1693.
  5. 5,0 5,1 Saue mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 25.02.2012)
  6. ""Ajalugu".". www.sauemois.ee. Vaadatud 25.02.2012.

VälislingidRedigeeri